Cart

Aeg pesakaste üles panna!

Kevad on kätte jõudnud ning niisamuti aeg paigaldada peagi pesitsema asuvatele värvulistele pesakaste. Kel on hakkamist, võib materjalid ise kokku otsida ja vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu soovitustele pesakastid valmis meisterdada. Oluline on meeles pidada, et pesakasti paigaldamisel tuleb selle eest hiljem hoolt kanda – pesakast, mis võib linde teenida mitmeid aastaid, Read more…

Heal lapsel mitu nime: niinepuu, lõhmus ja harilik pärn

Ainus Eestis looduslikult esinev pärnaliik on harilik pärn. Rahvapäraselt on nooremat puud kutsustud Põhja-Eestis niinepuuks ja Lõuna-Eestis ning saartel lõhmuseks. Paljudes neis piirkondades nimetati pärnaks (võru murdes pähnaks) alles vanemat puud [1]. Pärna perekonna ladinakeelne nimi Tilia tuleb puu koores leiduvast triterpenoid tiliadiinist [2]. Kui lähtuda aga kreeka mütoloogiast, siis Read more…

ANNAN KESKKONNALE TAGASI NIIPALJU KUI SAAN. JUHANI SÄRGLEP

Juhani Särglep on maailmarändur, kes on elanud erinevates riikides ja näinud mitmesugust loodust. Ta on soetanud omale kodu Bali saarel, Indoneesias, kuid peab vaatamata sellele ka Eesti loodust südamelähedaseks. Järgnevalt saad lugeda, millised emotsioonid, tunded ja käitumisviisid seovad Juhanit loodusega. Millal käisid viimati looduses?  Veedan talve indoneesias, Balil ka suuresti, Read more…

Jalakal on jalad all, kuid kes on künnapuu?

Mõlemad jalaka (Ulmus) perekonda kuuluvad puud on Eesti kõige kõvemad ja sitkemad puuliigid. Juba vanasti peeti kõvaduselt jalakat selgelt tarbepuudest esimeseks. Künnapuu tuleneb sõnast künnap, mis tähendab paljudes eesti murretes suurt loomakõõlust ja mis kinnitab omakorda puu erilist sitkust. Kogu Euroopas kasutati künnapuud laialdaselt vankriosade valmistamiseks, eriti aga reepainardite (painutatud Read more…

Kõik oluline laialehistest metsadest

Metsad puhastavad õhku saastest, loovad loodusliku mitmekesisuse, pesitsus- ja elupaigad, vähendavad erosiooni ning seovad süsinikku. Iga päev võib kuulda või lugeda metsade olulisusest. Ometi näeme me oma silmaga kui alahinnatud ja ülekasutatud meie metsad on. Eestis võib suuresti näha ühekülgseid metsakooslusi, mis koosnevad peamiselt okaspuudest – kuuskedest ja mändidest. Küll Read more…