Cart

Tamme noorem vend: saarepuu

Eestis looduslikult kasvav harilik saar (Fraxinus excelsior) kuulub õlipuuliste (Oleaceae) sugukonda. Puu levila katab laialdaselt Euroopat ning ulatub Aasia lääneossa. Eesti asub hariliku saare levila põhjapiiril. Kõige sagedamini võib saart näha Lääne-Eestis, mujal aga pigem harva, üksikute saarikutena [1]. Kasvutingimustelt on saar üsna nõudlik, eelistades viljakat mulda ning suure puuna Loe lisa…

LOODUS EI TUNNE RIIGIPIIRE. REET AUS

Reet Aus on Eesti üks juhtivamaid moedisainereid ja upcyclingu ehk väärtustava taaskasutusliku tootmise eestvedaja, kelle südameasjaks on muuta ülemaailmset moetööstust keskkonnasäästlikumaks. Intervjuus uurisimegi, mida arvab disainer Eesti looduse olukorrast. Millal käisid viimati looduses?  Mõned nädalad tagasi. Mida annab loodus Sulle? Jõudu. Mida annad Sina loodusele vastu? Oma igapäevases töös olen Loe lisa…

EESTI LOODUS ON TUBLI. KAIA SOLNIK

Kaia Solnik on Tartu Ülikooli bioloogiatudeng ja loodusest hooliv noor, kes jagab aktiivselt oma arvamust ning utsitab muutustele teisigi- seda kõike selleks, et ka järgmised põlvkonnad saaksid elada puhtas ning liigirikkas keskkonnas. Koosloodus uuris Kaialt tema unistuste kohta ning pani kirja mõtteid sellest, kus asume praegu. Kuidas on eriolukord sinu Loe lisa…

Üks mesilaste meelispuu ja laste pikaninapuu

Looduslikult esineb harilikku vahert (Acer platanoides L.) üle terve Eesti, ent seda kaunis hõredalt. Metsades kasvab vaher pigem üksikute kidurate ja madalate puudena. Kõige enam leidub vahtraid Põhja- ja Lääne- Eesti ning saarte viljakatel ning niisketel muldadel, üksikutes laialehistes salumetsades. Vahtra puhtpuistuid ehk vahtrikke leidub ainult Väinamere saartel. Metsakorralduse andmeil Loe lisa…

TEGUTSEN IGAPÄEVASELT NII PALJU, KUI MA VÄHEGI SAAN JA ON MINU VÕIMUSES. KERTU BIRGIT ANTON

Kertu Birgit Anton seisab kodanikuaktivistina Eesti ja ka ülejäänud maailma heaolu eest, et võimalikult paljudel inimestel oleks Maal hea elada. Oma tegevusega on ta teistelegi eeskujuks ning julgustab inimesi loodus- ja keskkonnateemadel sõna võtma. Koosloodus uuris Kertult tema mõtete ja ootuste kohta, mis puudutavad loodust, hetkeolukorda ja tulevikku Millal veetsid Loe lisa…

VAADATA JA LEIDA ON NII PALJU, ET SELLEKS ÜHEST INIMELUST EI PIISA. JAAN PEHK

Jaan Pehk ehk Orelipoiss on eestlastele tundud laulja ja laulukirjutaja, kelle loomingut iseloomustavad kõige paremini omadussõnad humoorikas ja minimalistlik. Orelipoisi looming on põimitud erinevate looduselementidega ning Koosloodus uuris nüüd lähemalt mehe enda suhet ümbritseva rohelusega. Millal käisid viimati looduses? Mida Sa seal nägid? Viimati käisin looduses eile. Tegin talvekütteks oma Loe lisa…

Mida seal metsas ikkagi teha?

Ilmad on ilusad ning loodus kutsub tugevamalt kui kunagi varem. Mets annab kõigile külastajatele erineva emotsiooni ning pakub mitmeid hüvesid. Mõni tunneb end peale jalutuskäiku või matka rahulikumana ja puhanuna, mõni tuleb sealt tagasi uute, värskete ideedega. Kui meid kõiki aga metsa poole juba tõmbab, siis võiks jalutuskäigul olla ka Loe lisa…

KÕIGE RASKEM ON MÄRGATA KÕIGE TÄHTSAMAID ASJU. HENDRIK RELVE

Rännumees Relve ei seikle mööda kodumetsi ja maailma alati üksi, vaid aitab matkata ka teistel- seda nii ühiste avastamisretkede või läbi Vikerraadio saate ,,Kuula rändajat” paeluvate helipiltide abil. Koosloodus uuris Hendrikult möödunud, praeguste ning tuleviku loodusradade kohta. Milline oli Sinu esimene rännak?  Isa, kes oli Stalini ajal Kasahstani küüditatud, jõudis Loe lisa…

Aeg pesakaste üles panna!

Kevad on kätte jõudnud ning niisamuti aeg paigaldada peagi pesitsema asuvatele värvulistele pesakaste. Kel on hakkamist, võib materjalid ise kokku otsida ja vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu soovitustele pesakastid valmis meisterdada. Oluline on meeles pidada, et pesakasti paigaldamisel tuleb selle eest hiljem hoolt kanda – pesakast, mis võib linde teenida mitmeid aastaid, Loe lisa…

Heal lapsel mitu nime: niinepuu, lõhmus ja harilik pärn

Ainus Eestis looduslikult esinev pärnaliik on harilik pärn. Rahvapäraselt on nooremat puud kutsustud Põhja-Eestis niinepuuks ja Lõuna-Eestis ning saartel lõhmuseks. Paljudes neis piirkondades nimetati pärnaks (võru murdes pähnaks) alles vanemat puud [1]. Pärna perekonna ladinakeelne nimi Tilia tuleb puu koores leiduvast triterpenoid tiliadiinist [2]. Kui lähtuda aga kreeka mütoloogiast, siis Loe lisa…

ANNAN KESKKONNALE TAGASI NIIPALJU KUI SAAN. JUHANI SÄRGLEP

Juhani Särglep on maailmarändur, kes on elanud erinevates riikides ja näinud mitmesugust loodust. Ta on soetanud omale kodu Bali saarel, Indoneesias, kuid peab vaatamata sellele ka Eesti loodust südamelähedaseks. Järgnevalt saad lugeda, millised emotsioonid, tunded ja käitumisviisid seovad Juhanit loodusega. Millal käisid viimati looduses?  Veedan talve indoneesias, Balil ka suuresti, Loe lisa…

Jalakal on jalad all, kuid kes on künnapuu?

Mõlemad jalaka (Ulmus) perekonda kuuluvad puud on Eesti kõige kõvemad ja sitkemad puuliigid. Juba vanasti peeti kõvaduselt jalakat selgelt tarbepuudest esimeseks. Künnapuu tuleneb sõnast künnap, mis tähendab paljudes eesti murretes suurt loomakõõlust ja mis kinnitab omakorda puu erilist sitkust. Kogu Euroopas kasutati künnapuud laialdaselt vankriosade valmistamiseks, eriti aga reepainardite (painutatud Loe lisa…

Kõik oluline laialehistest metsadest

Laialehised puuliigid on: Harilik pärn Harilik saar Harilik tamm Harilik vaher Künnapuu ja jalakas Metsad puhastavad õhku saastest, loovad loodusliku mitmekesisuse, pesitsus- ja elupaigad, vähendavad erosiooni ning seovad süsinikku. Iga päev võib kuulda või lugeda metsade olulisusest. Ometi näeme me oma silmaga kui alahinnatud ja ülekasutatud meie metsad on. Eestis Loe lisa…

Frank Winkler

10 säästlikku kingiideed sõbrapäevaks

Valentinipäev jõudis Eestisse Soome kaudu alles 1980. aastate lõpul ja võttis siin kohe pigem sõbrapäeva jooned. Toona tähistati sõbrapäeva esmalt koolides ja lasteaedades: toimus valentinilaat ning avati valentini-postkontor, kus sai üksteisele ise meisterdatud sõbrapäeva kaarte saata. Vanemad inimesed kinkisid lähedastele lilli ja tarbeesemeid. Hiljem vallutasid poed roosa-punase kirjud kaardid ning Loe lisa…

9 keskkonnahoidlikku tegu 2019. aastal

Lapates erinevaid uudisteportaalide, võib jääda mulje, et maailm on täis negatiivsust ja keskkonnavaenulikke otsuseid ning et iga tegu toob kaasa aina raskemaid tagajärgi loodusele. Aasta 2019 ei olnud siiski läbinisti täis keskkonnale kahjulikke otsuseid. Järgnevad teod on selle tõestuseks. Esimene ülemaailmne koristuspäev ehk World Cleanup Day sai alguse Eestist 2018. Loe lisa…

Ilus võimas puu ehk meie oma harilik tamm

Hariliku tamme perekonna nimetus Quercus tuleb keldikeelsetest sõnadest quer (“ilus”) ja cus (“puu”) ning liiginimetus robur omakorda ladinakeelsest sõnast rubur, mis tähendab “võimu”. Seega võib öelda, et tamm on tõesti üks ilus võimas puu. Lisaks sellele on tamme Eestis peetud kõige tugevamaks, vastupidavamaks ja pikaealisemaks puuks. Samuti on ta ka Loe lisa…

Tee jõulukink Eestimaa loodusele!

Taas on kätte jõudmas jõulud: aasta kingirohkeim aeg. Oled vahel mõelnud, kui palju üks jõulukink võib loodusressursse vajada ning mis on selle ökoloogiline jälg keskkonnale? Soovid sel aastal teistmoodi rõõmu ja head teha, mitte ainult kingi saajale, vaid ka Eestimaa elurikkusele? Nimelt istutab Koosloodus juba tuleva aasta kevadel Eestimaa eri Loe lisa…

Vaibla linnujaama lähistel 30 uut pesakasti

Tänu heldetele Kooslooduse aitajatele otsustasime oma pesakaste ka teistesse Eestimaa piirkondadesse jagada. Nii toimetasimegi 30 pesakasti Võrtsjärve põhjakaldale Vaibla linnujaama, kus need varakevadel üles pannakse. Vaiblas on juba 1987. aastast linde rõngastatud ning nende rännet uuritud. Ettevõtmise asutaja ja eestvedaja oli ornitoloog Heinrich Veromann, kes on ka Kooslooduse ühe asutaja Loe lisa…

Pesakastides käib elu täie hooga

11. juuni varahommikul käis Koosloodus koos Eesti Ornitoloogiaühingu juhi Margus Otsaga uurimas, kuidas käib elu pesakastides Vana-Kuuste metsades. Uuritud pesakastid paigaldasime möödunud aasta kevadel. Kokku vaatasime ja puhastasime 24 pesakasti, millest kümnes pesitses rasvatihane. Rasvatihaste esimese kurna pojad olid enamasti juba pesast välja lennanud ja poegi leidsime vaid kahe hilisema Loe lisa…

Tule Kooslooduse vabatahtlikuks!

Koosloodus vajab sinu abi, et teha heategusid Eesti loodusele. Loodame sinu abile, et jõuda oma sõnumi ja tegudega rohkemate inimesteni. Otsime abilisi annetusi koguma, puid istutama, pesakaste paigaldama, Koosloodust turundama ja põnevat sisu tootma. Oleme tänulikud ka inimestele, kes leiavad koostööks vaid paar tundi kuus. Tule ja hakka meie vabatahtlikuks! Loe lisa…

Abistajate abiga istutati Järvseljale 3600 puud

Kooslooduse Järvselja metsaala põhiandmed: Pindala: ~2 hektarit Koordinaadid: 58°16’34.1″N 27°20’15.4″E ehk 58.276138, 27.337622 Google Maps kaardilink Sügis 2019 uudised Kevad 2020 uudised Vihma trotsides kogunes ligi nelikümmend inimest pühapäeval, 5. mail 2019, Järvseljale, et istutada 3600 puud. Tegu oli osaga esimesest Kooslooduse annetajate poolt toetatud laialehiste puude istutamise projektist. Istutustalgutega Loe lisa…

Mäng: Kas tunned Eesti loodust?

Pane end proovile ja vaata, kui hästi tunned Eesti loodust. Küsimusi näidatakse korraga kümme. Lehe uuesti laadimisel saad ka uusi küsimusi. Nende baas täieneb pidevalt. Kõigi vahel, kes jätavad peale vastamist oma nime ja e-posti ning liituvad Kooslooduse sõprade uudiskirjaga, loosime kevadel välja hulga loodusteemalisi auhindu: loodusraamatuid, postreid ja pesakaste. Loe lisa…

Kooslooduse pesakastide suurpuhastus on alanud

Milline oli pesakastide esmane pesitsusedukus? Kes on pesakastides pesitsenud? Miks jääb osa pesitsusi pooleli? Pärast päikeserohket suve, mis lindudele on tähendanud kiiret pesapunumise ja poegade üleskasvatamise perioodi, on õige aeg äsja möödunud pesitsushooaeg üle vaadata. 12. oktoobril alustasime Kooslooduse liikmetega teie annetuste abil paigaldatud pesakastide puhastamist. Esimese retke käigus kontrollisime Loe lisa…

35 uut linnukodu Vana-Kuuste metsades

Linnud, metsamaa, päikesepaiste. Kevad ongi käes üheskoos kodu otsivate lindudega. Seetõttu paigaldasime Kooslooduse meeskonnaga tänu annetajatele Vana-Kuuste lähistele metsa 35 pesakasti. Üles pandud kodud on mõeldud eelkõige tihastele, kuid sinna võivad pesitsema sattuda ka väänkael või puukoristaja. Asukoha valikul lähtusime probleemist, et nooremates majandusmetsades pole õõnespesitsejatel lindudel piisavalt pesapaiku. Pesakastid Loe lisa…

Esimesed pesakastid kevadeks valmis


Kevad on kohe-kohe ukse ees. Ka selle aasta esimesed rändlinnud on Eestis tagasi. Nähtud on nii põldlõokesi, hallhanesid kui sookurgi. Lähinädalatel on oodata juba elavamat rändevoogu ning rohkem tagasipöörduvaid metsalinde. Saabuma hakkab ka kevadlind kuldnokk. Kaugel pole ka nende pesitsuse aeg. Koos saame nende elu paremaks teha.  (veel …)