Cart

Looduslikult esineb harilikku vahert (Acer platanoides L.) üle terve Eesti, ent seda kaunis hõredalt. Metsades kasvab vaher pigem üksikute kidurate ja madalate puudena. Kõige enam leidub vahtraid Põhja- ja Lääne- Eesti ning saarte viljakatel ning niisketel muldadel, üksikutes laialehistes salumetsades. Vahtra puhtpuistuid ehk vahtrikke leidub ainult Väinamere saartel. Metsakorralduse andmeil on Eestis vahtra enamusega puistuid kokku napilt üle 20 hektari. Puu vähese loodusliku leviku põhjuseks on nõrk konkurentsivõime, sest paljud liigid on kiirema kasvuga ning taluvad varju paremini ja vahtra nõudlikkus mullastiku suhtes. [1] Rohkem on seega vaher tuntud kui sügisel kaunilt värvuv pargi- ja ilupuu koduaedades.

Foto: Wikipedia

Vahtra rahvapärased nimetused on vastra, vahtras, läänepuu ja pikaninapuu. Viimane tuleb taime kaksiktiibviljast, mida saab lahti tehes kleepida naljakaks nina pikenduseks [2]. Harilik vaher küündib üksikpuuna kuni 30m kõrguseks, kuid jääb metsas sageli pidama alumisse rindesse teiste puude varju, umbes 20m kõrgusele. Eesti kõrgeim harilik vaher kasvab Viljandimaal, Loodi Püstmäel ning on 33m kõrgune. Vahtra eluiga võib olla kuni 200 aastat, üksikutel juhtudel isegi 300a. [3]

Hariliku vahtra kollakas puit on hinnatud oma sitkuse ja painduvuse tõttu ning seda on kasutatud vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Vanasti oli väga hinnatud libedatest vahtralaastudest põhjaga sari, mida kasutati vilja tuulamiseks [4]. Kevadel saab paar nädalat enne kasemahla võtmist koguda vahtra suhkrurikast mahla. Harilik vaher õitseb maikuus juba varakult, enne puu täielikku lehtumist ning on nektari poolest kõrgelt hinnatud, sest suurelt puult võivad mesilased saada kuni 10 kg mett [1].


Üsna sageli võib vahtra lehtedel märgata suuri pigimusti laike- see on parasiitseene vahtra-pigilaik (Rhytisma acerinum) töö. See seen on hea õhusaastatuse indikaator, sest kõrge väävelsaaste puhul teda lehtedelt üldjuhul ei leia [5]. 

Vahtra- pigilaiksus Foto: Arne Ader

Kui suvel jääb vaher pigem erilise tähelepanuta, siis sügisel märkavad tõenäoliselt kõik puu mitmevärvilisi viietipulisi sõrmjaid lihtlehti. Lehtes puu määramine ei valmista kellelegi raskusi ning tegelikult on see üsna lihtne ka kevadel. Vahtra pungad on vastakud, üsna suured ning kevadel erilist lillakat tooni, selle järgi tunneb puu lähemal vaatlusel hõlpsasti ära.


Harilik vaher on üks imetlusväärne sügispuu ning tähtsal kohal putukate toidulaual. Kui täiendad oma koduaeda või istutad metsa, siis proovi vastavalt kasvutingimustele mulda panna võimalikult palju erinevaid puuliike, sest oluline roll on looduses neist igaühel. Meie laialehistes metsades on kindel koht ka harilikul vahtral ning kui soovid, saad anda oma panuse siin, sest iga puu on oluline.

Kasutatud kirjandus

[1] Eesti Loodus. Vaher on kevadel mesine ja sügisel kuldne. http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=255
[2] Bio. Harilik vaher. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm 
[3] Wikipedia. Vaher (perekond). https://et.wikipedia.org/wiki/Vaher_(perekond)#cite_note-Eesti_Loodus:vahtramets-5
[4] A. Viires. 1975. Puud ja inimesed. Tallinn: Valgus, lk 116-117.
[5] Sakala (nr 181). 2014. Puu otsas elav seen annab julgust hingata. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20140920.2.17.1

Kategooriad: Blogi

Avatar

Maia Pruuli

Üles kasvanud näpud mullas, hetkel loodusturismi eriala tudeng. Vabal ajal kondab mööda metsi või surfab tormilaineid. Matkalt tagasi tulles on kaasas alati rohkem prügi kui minnes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga