Lapates erinevaid uudisteportaalide, võib jääda mulje, et maailm on täis negatiivsust ja keskkonnavaenulikke otsuseid ning et iga tegu toob kaasa aina raskemaid tagajärgi loodusele.
Aasta 2019 ei olnud siiski läbinisti täis keskkonnale kahjulikke otsuseid. Järgnevad teod on selle tõestuseks.
1. Eduka Maailmakoristuspäeva toimumine
Esimene ülemaailmne koristuspäev ehk World Cleanup Day sai alguse Eestist 2018. aastal ning sellest võttis osa 158 riiki. Aasta hiljem koristasid maailmas prügi rekordilised 20 miljonit inimest 180 riigist.
See tähendab, et ühel päeval koondusid miljonid inimesed üle maailma ühise eesmärgi, puhtama planeedi nimel, olles sellega eeskujuks paljudele teistelegi. Meie enda Eesti looduskeskkonnast koristati 2019.aastal vaid päevaga 333 000 liitrit prügi.
2. JCI Maailmakongressi Keskkonnaprogramm
Kongressi programmi koostamise eesmärk oli korraldada konverents, mis toetub ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidele. Viie päeva jooksul toimus erinevates asukohtades üle Tallinna ligi 200 erinevat koolitust, seminari, töötuba ja koosolekut. Maailmakongressi keskkonnaprogrammi raames ei antud inimestele konverentsikotti ja paluti kaasa võtta oma joogipudel ja kohvitops. Märkmeid soovitati teha oma arvutisse ning väljaprinte koolitustelt ei tehtud. Toitu pakuti korduvkasutatavatelt nõudelt. Innustati kasutama ühistransporti ja üks lõunasöök tehti äraviskamisele kuuluvast toidust.
3. Keskkonnasõbralikud avalikud üritused
Suure eeskujuna võib välja tuua I Land Green festivali ehk I Land Soundi rohelise poole. I Land Soundi korraldustiim on võtnud südameasjaks luua keskkonnasõbralik festival, vähendades ökoloogilist jalajälge, mis tavaliselt suuremate üritustega kaasas käib. Festivalil on kasutusel Topsiringi topsid, toimub nõudelaenutus ja plastikust kõrsi asendavad makaronist joogikõrred.
Sellest festivalist ei jää oma keskkonnasõbralikkuse poolest kaugele ka Viljandi Pärimusmuusikafestival, kus lavakaunistused tehti taaskasutatud materjalidest ning festivalil oli olemas nõudeloputuspunkt ja sorteerimisjaamad. Ka Tallinna ja Tartu Tänavatoidufestivalidel pöörati tähelepanu jäätmete vähendamisele ja sorteerimisele. Need festivalid olid plastikkõrre-vabad ning toitu ja jooke serveerti ainult taaskasutatavatelt või biolagunevatelt nõudelt.
4. Keskkonnasõbralikkusele üles kutsuvad kampaaniad
Mitmed erinevad ühendused ja organisatsioonid pühendasid eelmisel aastal palju aega sellele, et jagada rahvale rohkem infot keskkonnast ning soovitusi, kuidas oma käitumisviisidega toetada säästvat ja jätkusuutlikku arengut.
2019. aastal toimus kümneid üritusi, koolitusi, seminare ja kampaaniaid, mis kutsusid üles tegema keskkonnasäästlikumaid otsuseid. Kui ühes aastas toimub niivõrd mitmeid, erinevatele huvigruppidele suunatud üritusi ja kampaaniaid, siis saavad tagajärjed olla vaid positiivsed ja ka keskkonnasõbralikumad. Mõned sellised üritused olid Keskkonanädal 2019, Plastivaba nädal: Challenge accepted, “Ära joo plasti #minavastutan”.
Tänu neile on palju muutunud inimeste mõttemaailm ning need teemad on tulnud igaühe igapäevastesse vestlustesse. Asjadest rääkimine on tähtis osa muutuste elluviimisel.
5. Kodanikualgatused metsa ja looduse kaitseks
Kodanikualgatused on enamasti sama eesmärgi nimel kokku tulnud rühm, kelle eesmärk on poliitiliste otsuste mõjutamine mõne eluvaldkonna edendamiseks.
Ühe näitena paljudest võib tuua MTÜ Eesti Metsa Abiks tegutsemise. Selle MTÜ eesmärk on julgustada kodanikke looduse eest seisma ning edendada info- ja kontaktvõrgustiku loomist, et üksteist vajadusel toetada. Nende teod hoidsid 2019. aastal ära nii mõnegi kaitsealuse metsa raiumise, säästes seeläbi erinevate liikide elu- ja pesitsuskohti ning tuues avalikkuse ette ebaseaduslikke raieid. EMA algatusel päästeti lageraiest kahesaja-aastane metsatukk ja saja kaheksa aastane männik Kurgjal. Tänu sellele mõtlevad paljud tavakodanikud ennast ümbritsevale metsale ning selle hoidmisele.
Lisaks MTÜ Eesti Metsa Abiks on elanikud loonud ka teisi ühinguid ja algatusi, mille eesmärk on konkreetse koha või liigi kaitse. MTÜ Ohtu Loodusselts loodi eesmärgiga säästa Ohtu küla keskel asuvat Pihu metsa lageraietest. Kodanike aktiivsus suunas Riigimetsa Majandamise Keskust kohalikke kaasama ja nende arvamusega arvestama ning detsembri keskel Ohtu metsa lageraieplaan ka peatati, mis näitab, kui suured ja positiivsed võivad olla ettevõtlike kodanike algatused.
Eesti metsad vajavad tugevamat kaitset. Loodame, et kodanikualgatused aitavad juba sel aastal sellele veelgi rohkem kaasa. Juba on teada, et toimumas on ka mitmeid uusi algatusi metsade heaolu tagamiseks.
6. Looduskaitsealade teke ja suurenemine
2019. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks 58 uue looduskaitseala moodustamise laane- ja salumetsade kaitseks, eesmärgiga tagada piisaval hulgal elupaiku nende metsatüüpidega seotud liikidele. Vanade loodusmetsade kaitse on üks parimaid asju looduse elurikkuse säilitamiseks. Kaitse alla võetavad alad asuvad riigimaal ning kuuluvad kõik sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus on keelatud.
Peale eelnimetatud kaitsealade suurenemise korrigeeriti ka seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanade baasil 28 uut püsielupaika.
Kolmandaks kiideti valitsuse poolt heaks eelnõu, mille alusel laienes Pakri maastikukaitseala ja kehtestati uus kaitse-eeskiri, sest sealsed metsaelupaigatüübid ning haruldased ööliblikad vajavad rangemat kaitset.
7. Noorte keskkonnanõukogu ellukutsumine
Tänu noortele, kes on soovinud teha end keskkonna teemadel kuuldavamaks, moodustati Keskkonnaministeeriumi juurde erinevate noorteorganisatsioonide esindajatest koosnev Noorte Keskkonnanõukogu. Tegemist on nõuandva organiga, mis aitab ministeeriumil noorte häält senisest paremini kuulda võtta ja neil seadusloomes kaasa lüüa.
8. Kliimapoliitika ja –neutraalsuse esilekerkimine
2019. aasta detsembris toimus Brüsselis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu, mille olulisemateks teemadeks olid üleilmse elurikkuse kaitse ning keskkonna- ja kliimapoliitika tulevik.
Kohtumisel osalenud riikide kõik esindajad rõhutasid bioloogilise mitmekesisuse olulisust ning vajadust selle kaitsmisele rohkem ressursse ja tähelepanu pöörata. Tänaseks nõuavad keskkonnaministrid ka metsade ja elurikkuse kaitsele samasugust pühendumist kui ambitsioonikale kliimapoliitikale.
Lisaks selle seadis valitsus eesmärgiks Eestis kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. Selleks koostas SEI Tallinn raporti, kus on analüüsitud kuut peamist sektorit: transport, tööstus ja energia, tootmine ning põllumajandus, maakasutus ja metsandus ning koostas eesmärgi saavutamiseks erinevad strateegiad.
Veel enam, kodanikuühendused andsid peaministrile üle ka “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” pöördumise, millega soovitakse riigilt veelgi akttivsemat tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.
9. Kooslooduse istutustalgud ja uus looduslaboratoorium
Mainimist on väärt ka meie Kooslooduse edusammud. 2019. aasta kevadel lõime annetajate abiga istutustalgute korras uue laialehiste puuliikide ala Järvseljale. Kasvama said 3600 uut puud, millest enamus sügises ka kenasti kasvama olid läinud.
2019. aasta lõpus jõudis Koosloodus suure verstapostini, hankides oma esimese metsamaa Ilmatsalus. Tegu on kujundatava elurikka metsaalaga, kus on omavahel ühendatud laialehiste puuliikide istutamine, loodushariduse õpperada ning elurikka segametsa koosluse katseala: Segametsa Looduslaboratoorium. Aitäh kõigile annetajatele!
Selleks, et ka 2020 oleks keskkonnahoidlikke saavutuste aasta, on ka Sul võimalus teha üks heategu ning annetada Koosloodusele laialehiste puude istutamiseks: https://koosloodus.ee/tooted/istik/. Sellega annad oma panuse Eesti laialehise loodusmetsa juurdekasvule ja elurikkuse suurenemisele! Puude istutamine on alati ka hea ja säästlik sünnipäevakink.
Teine võimalus on kinkida pesakast Eesti metsalinnule. Nii pakud kodu ühele metsalinnu paarile ja tema järeltulijale. Tänaseks on Kooslooduse pesadest välja lennanud juba sadu linnupoegi ning järgmisel aastal ületame tuhande poja piiri. Oma pesakasti kingituse tegemise kohta saad lugeda siin: https://koosloodus.ee/tooted/pesakast/
Keskkonnasõbralikud saavutused võivad vahel jääda küll negatiivse info varju, kuid sellegipoolest on just väikesed positiivsed algatused ja loodushoiu teod eeskujuks suurtele muudatustele. Mõtle ka sina, mida saad ise ära teha meie looduse säilimiseks ja kasvuks.
0 Comments