Cart

Sellest, kes ja miks on Koosloodus loe siit.

Tegevuskava ja toimimispõhimõtted

  • Kui kaugele on Koosloodus jõudnud ja mis on plaanis?
    • Koosloodus asutati 1. märtsil 2018
    • Sihtasutus registreeriti 6. märtsil 2018.
    • Oleme paigaldanud üle 150 pesakasti, millest enamuses toimus ka pesitsemine. Regulaarselt tegeleme pesakastide puhastamisega järgmiseks aastaks.
    • 2019. aasta mais istutasime laialehiseid puid ligi 2 hektarit Eesti Maaülikooli Järvselja sihtasutuse maadele.
    • 2019. aasta sügisel hankisime oma esimese 3,3 ha metsamaa Tartumaal Ilmatsalus. Lisaks laialehiste puude istutusalale saab sellest looduslaboratoorium ja laialehise segametsa õpperada loodushariduse jaoks. Hetkel käib ala planeerimine.
    • 2020. aastal on eesmärgiks 10 hektari uue laialehise metsaala loomine Ilmatsalus ja mujal. 
    • 2020. aasta algusest on plaanis lisaks asutajatest vabatahtlikele leida tiimi esimesed palgalised abilised. Konkurss käib.
    • Tegevust on annetustega toetanud sajad eraisikud ja kümned ettevõtted ning organisatsioonid. Suur tänu teile!
    • Puude istutamise, pesakastide paigaldamise, elurikkuse ja ökoloogiliste probleemide lahenduste leidmiseks oleme pidanud palju nõu ning saavutanud kokkuleppeid ülikoolide ja teadlastega, et koostada konkreetseid plaane metsaala valikuks, istutamiseks ja kujundamiseks. Kõigist meie tegevusaladest saab ka osa ülikoolide õppe- ja uurimistööst.
  • Kuidas ma tean, et mu raha läheb õigesse kohta?
    • Kõigi otsuste osas peetakse nõu ja tehakse otsused koos oma ala parimate asjatundjatega Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, erinevatest loodus- ja keskkonnaorganisatsioonidest ja avalik-õiguslikest asutustest.
  • Kas sihtasutuse asutajad ja eestvedajad saavad sellest majanduslikku tulu?
    • Ei. Hetkel teeb Koosloodus alles oma esimesi samme ja Kooslooduse tegijad töötavad hetkel vabatahtlikult ilma tasuta oma põhitöö kõrvalt. Lisaks investeerivad asutajad ise rahaliselt Kooslooduse käivitamisse. Sihtasutuse tegevuse laienemisel suureneb millalgi vajadus ka palgaliste töötjate järele. Sel juhul kinnitavad palga maksmise suuruse sihtasutuse asutajad, nõukogu ja juhatus vastavalt põhikirjale.
  • Mis saab sihtasutuse varadest, kui sihtasutus peaks oma tegevuse lõpetama?
    • Sihtasutuse Koosloodus põhikirja kohaselt antakse sihtasutuse varad likvideerimisel üle tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Eelistatud on teised loodushoiu ja keskkonnakaitse või Eesti loodusega tegelevad organisatsioonid.
  • Miks on valitud sihtasutuse formaat?
    • Kooslooduse tegevuse vormiks on valitud sihtasutus, kuna see sobib kõige paremini varasid haldava sõltumatu fondi formaadiks. Sihtasutusel ei ole omanikke kui selliseid ning nõukogust ja juhatusest koosnev kahetasemeline juhtimisstruktuur ning auditeerimiskohustus tagavad läbipaistvuse ja avalikkusele nähtava juhtimise.
  • Kes on teie eeskujudeks mujal maailmas?
    • Meie suurimaks eeskujuks eralooduskaitsealade loomisel ja metsamaa kaitsel on Soome Luonnonperintösäätiö (Looduspärandi Sihtasutus), mis aastast 2000 tegutsedes on Soomes annetuste ja toetuste abil ostnud ligi 1600 hektarit metsa ja muid koosluseid ning võtnud need 78 looduskaitsealana igavese kaitse alla. Sama plaanime koos sinuga teha Eestis.
    • Muu maailma looduskaitseorganisatsioonidest on meie eeskujudeks USA suurimad selle ala tegijad: Conservation International ja Nature Conservancy. Mõlemad on oma tegevuses üles näidanud positiivset mitte-vastanduvad ja koostööaldist, samas eraannetustele suunatud ära tegemise vaimu.

Laialehiste puude istutamine

  • Mida täpselt teete?
  • Miks on loodusele vajalik puude lisaks istutamine?
    • Eestis on liiga palju ühekülgseid metsakooslusi. Eriti napib laialehiseid puuliike ja nende segametsi. Kuigi majanduslikel põhjustel raiutakse kõiki puuliike, on enamus majandusmetsadesse istutatavaid puid kuused, männid ja kased. Ka on paljud majandusmetsad vaid ühe puuliigiga mittelooduslikud kultuurid. Laialehiseid puid ei istuta suures mahus peale Kooslooduse täna keegi.
    • Mida kiiremini istutame uute elurikaste segametsade kasvu, seda kiiremini toimub loodusliku ökosüsteemi taastamine. Mitmekesine segamets pakub kodu erinevatele metsaloomadele, lindudele ja putukatele. Anname koos hoogu, et Eesti saaks kaetud mitmekülgsete metsadega, kes saavad rahus vanaks kasvada.
  • Kuhu puid istutatakse?
    • 2019. aasta mais istutasime laialehiseid puid ligi 2 hektarit Eesti Maaülikooli Järvselja sihtasutuse maadele.
    • 2019. aasta sügisel hankisime oma esimese 3,3 ha metsamaa Tartumaal Ilmatsalus. Lisaks laialehiste puude istutusalale saab sellest looduslaboratoorium ja laialehise segametsa õpperada loodushariduse jaoks. Hetkel käib ala planeerimine.
    • 2020. aastal on eesmärgiks 10 hektari uue laialehise metsaala loomine Ilmatsalus ja mujal.

Pesakastide paigaldamine

  • Miks maksab Kooslooduse lehel pesakast 25 eurot, kui poes maksab pesakast kuni 15 eurot?
    • Koosloodus mitte ainult ei hangi vaid ka paigaldab pesakastid metsadesse. Igale toetajale saadame ka pesakasti GPS-koordinaadid ning paigaldatud pesa foto. Seejärel hooldame pesakaste vähemalt esimestel aastatel, sest iga linnu pesakast vajab kord aastas parasiitide vältimiseks tühjendamist ja puhastamist. Kõik see tähendab meile iga aasta erinevate piirkondade metsades käimist, kus pikad vahemaad ja ka kaasnev ajakulu. Samuti peab toetus katma kastide paigaldamise administratiivkulud, mida katsume hoida minimaalsena.
  • Kas pesakastide projektis tehakse ka koostööd?
    • Jah, pesakastide andmeid on plaanis jagada ülikoolide teadlastega, kes saavad neid kasutada oma teadus- ja õppetöös. Seeläbi toetame ka loodusharidust ja lindude teadusuuringuid.
  • Miks on üldse pesakaste vaja paigaldada?
    • Küsite: kas linnud siis inimese abita pesitseda ei saa? Tänases keskkonnas kõikjal ja alati kahjuks mitte. Paljud Eesti metsad on noored majandusmetsad, kus napib vanu puid, õõnsuseid ja pehkinud kõdupuitu, kuhu endale mugav pesa meisterdada. Pesakast on hea asendus seniks, kui mets vananeb ja mitmekesiseks muutub. Keda huvitab teema täpsemalt, siis teaduslikult valgustab teemat see Eesti Metsa artikkel.
  • Kuhu ja kellele pesakastid paigaldatakse?
    • Esimesel aastal alustame pesakastide projektiga Tartumaal ja Harjumaal. Metsatüüpidest on fookuses salu- ja laanemetsad ning neis pesitsevad väiksemad linnud, nagu tihased ja kärbsenäpid.

Metsamaa hankimine

  • Milliseid maid ja metsa Koosloodus plaanib annetuste eest osta?
    • Koosloodus ostab eelkõige metsi ja maad, mis ei ole veel kaitse all, kuid mille kaitse alla võtmisest võiks olla loodusele kõige rohkem kasu. Eelkõige võiksid sellisteks olla alad, mis juba asuvad mõne vääriselupaiga, püsielupaiga või looduskaitseala läheduses, kuid ei ole veel kaitse all. Samuti pakub huvi lisakaitset või laiendamist vajav mets piiranguvööndis, hoiualal või nende naabruses ning looduse üksikobjekte ümbritsev mets. Fookuses on ka vana loodusmets või põlismets, mis seni kaitse all pole. Juba praegu sihtkaitsevööndis asuvaid maid sihtasutus osta ei plaani, kuna seal on meie arvates piisav looduskaitse juba tagatud.
    • Kuigi eelistame vana metsa, on meie jaoks sama tähtis ka raiesmike ja noore metsa taastamine ja arendamine järeltulevatele põlvedele.
    • Sobivate maatükkide valikul ja ostmisel peetakse nõu oma ala asjatundjatega Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, looduse ja keskkonnakaitse organisatsioonidest ja avalik-õiguslikest asutustest, tagamaks valikute looduskaitseline väärtus.
    • Hetkel on meedias tähelepanu all eelkõige metsade kaitsmise teema, kuid Koosloodus vaatab looduskaitset laiemalt. Looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks, elurikkuse ja loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks või suurendamiseks võib olla tarvis omandada ka soid ja rabasid, loopealseid, puisniite, rannikuid jms koosluseid.
  • Kuidas kirjeldaksite looduskaitset vajavat maad?
    • Kõige paremini sobib siin looduskaitseseaduse eesmärkide definitsioon: “Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.”
  • Mida Koosloodus ostetud maadega teeb?
    • Koosloodus ostab maad looduskaitseliste eesmärkide tarbeks. Üldjuhul tähendab see majandustegevuse lõpetamist ostetud maadel, näiteks raiete välistamist metsamaal. Teatud juhtudel võib siiski olla tarvis teha väiksemaid metsamajandustöid, näiteks puude istutamine raiesmikele või muud tööd juhul, kui need on tarvilikud looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks.
    • Koosloodus teeb võimalikult paljude oma omandatud maade osas Keskkonnaministeeriumile ettepaneku need maad vabatahtlikult looduskaitse alla võtta. Seega on üheks alade omandamise kriteeriumiks võimalus need tulevikus looduskaitseseaduse järgi kaitse alla võtta.
  • Kuidas ma tean, et ostetud metsamaad lagedaks ei raiuta?
    • Parim kaitse on, kui suudame omandatud maad vastavalt looduskaitseseadusele Keskkonnaministeeriumi abil igaveseks kaitse alla võtta ja välistada raied ja majandamine kaitse-eeskirjadega.
  • Olen maaomanik ja soovin seda Koosloodusele müüa – kuidas käitud?

Sul on lisaküsimusi? Kirjuta tere@koosloodus.ee või küsi siin lehe nurgas asuvas suhtlusmoodulis ja vastame meeleldi.