Cart

Lääne muusikatööstuses juba teismelisena laineid löönud Kerli ihkas küll noorena pigem suurlinna, aga tunneb praegu üha enam, et vabalt saab olla kõige paremini oma metsamajas. 

Foto: Kindra Nikole

Millal viimati käisid looduses?

Talvitun hetkel Bali saarel ja elan džunglis, nii et loodus tuleb lausa uksest ja aknast sisse. Kõige sügavamad kogemused loodusega on mul aga muidugi Eestis. Sellist vaikust nagu seal, pole ma mitte kusagil mujal kogenud.

Pärast naasmist Eestisse oled oma metsamajas pesitsenud päris pikalt. Mida saad metsas, keset linnulaulu ja ümbritsetuna puudest viibimisest? Ja mida annad sina loodusele vastu?

Looduse maagiat on raske seletada. See on matemaatiliselt täiuslik ja energeetiliselt puhas. Meie kui looduse osa, vajame seda täiusliku harmoonia kogemist. Leian ennast sügavalt ohkamas iga kord kui oma metsamajakesse maandun. Loodusele vastu annan tänutunnet ja armastust – mida muud ta mult vajab? Lisaks üritan omalt poolt vähem tarbida ja kasutada loodussäästlikke lahendusi. Juba kilekoti asendamine riidest kotiga on suur samm. See aasta praktiseerin üha rohkem ka veganlust, tarbin peamiselt taimset toitu.

Jaga meiega palun üht oma maal veedetud lapsepõlve mälestust.

Kui aus olla, ei olnud ma lapsena suur loodusefänn – ihkasin pigem ikka linna. Aga kui tagasi mõelda, siis ehk on kõige enam meelde jäänud varahommikused kalapüügid vanaisa Tõnuga maakodus Kaiaveres. Päikesetõus, vaikus ja varahommikused looduse hääled on siiamaani eredalt silme ees.

2018. aasta lõpul Osooniga tehtud saates, mainisid et noorena tõmbas sind pigem suurlinna tulede poole ning alles viimastel aastatel, pärast metsa kolimist oled õppinud elama rahulikumas tempos, loodusega ühtsemas rütmis ja et see kõik aitab sul paremini keskenduda iseendale. Viibides looduses läinud aastal, kas leidsid enda jaoks ka mõned uued tähelepanekud elust?

Looduses pikalt üksinda olles toimub pigem nn. kihtide eraldumine. Koorub maha kõik see vale ja pinnapealne, mis ühiskonnast külge on tulnud. See protsess oli alguses meeletult hirmutav. Aga mida aeg edasi, seda enam hakkas hirmutav tunduma pigem see hullus ja ralli, mis linnas toimub. See jooksmine, saavutamine, armastuse ärateenimine.

Mida arvad nii Eesti kui ka maailma looduse olukorrast?

Mul on nendel teemadel alati keeruline kommenteerida, sest ise ürglooduses elades ei näe ma otseselt neid suuri probleeme oma silmaga. Me maal kasvatame ise oma toitu ja peseme ennast vihmaveega. Loomulikult olen ma teadlik globaalsest soojenemisest ja meeletust prügiprobleemist, aga mul on hea meel maailmas ringi reisides näha pidevaid positiivseid muutusi. Näiteks on Indoneesias, kus hetkel pesitsen, kilekotid värskelt keelatud. Ka plastikkõrsi näeb järjest harvem ja harvem.

Viimase albumi Savages aines ja ka 2018. aastal ilmunud raamat on sündinud pärast väga rasket perioodi sinu elus. Ka otsus Los Angelese džunglist lahkumiseks tagasi Eestisse tuli sinu sõnul pärast seda, kui nägid, milline see maailm tegelikult on- hoopiski mitte selline nagu noorena unistanud olid.

Ma olen voolava loomuga inimene, seepärast ei ütle ma kunagi, et elan nüüd kusagil lõplikult või mitte lõplikult. Los Angeleses käin ma endiselt, kui vajadust on, aga eelistan nüüd olulise osa ajast veeta ka Eestis. Eriti suviti. Los Angeleses elades nägin lähedalt, milline näeb välja muusikatööstus ja sain ühel hetkel aru, et ma ei soovi selles traditsioonilisel moel osaleda kuna see on toksiline ja hingetu. Otsustasin et seon ennast ainult olukordade ja inimestega, kes mind väestavad. Et enese eest hoolitsemine ja õnnelik olemine on number üks ja kõik muu on teisejärguline. Naudin väga seda, millise suuna on minu looming ja karjäär peale selle otsuse vastuvõtmist võtnud.

Kui rääkida Eesti looduse kontekstist, siis mida arvad: kas muutusteks peame jõudma rahvana kriitilise punktini, kus oleme miskit meile kallist ja olulist juba kaotamas või on võimalik suurem pööre enne sellist murrangut… äkki oleme selle juba hoopiski ületanud?

Ma arvan, et Eestis on meil veel kõik väga, väga hästi. Eestlased siiski pigem hoiavad ja armastavad oma loodust. Kahjuks peab vahel tõesti midagi kallist kaotama enne kui seda hinnata oskame. Loodetavasti liiguvad asjad siiski tõusujoones ja me ei pea mingeid krahhe kogema.

Kas pead ennast keskkonna- ja loodussõbralikuks inimeseks?

Aina rohkem ja rohkem. Jah.

Sinu lemmikkoht Eestis-  mis teeb selle koha sinu jaoks eriliseks?

Lõuna Eesti oma lihtsusega ning erinevate saarte ürgne maagia.

Kirjelda, milline oleks sinu unistuste tuleviku Eesti ja kus näed ennast 10 aasta pärast, kas seiklemas linnamelus või veel sügavamal metsas.

Olen nüüd mitu aastat erakuna metsas toimetanud ja tundub, et see ekstreemne periood on minu elus hetkel pigem läbi saamas. Metsas näen ennast elamas alati, aga hetkel märkan ka, et on tulnud huvi uuesti maailma avastada ja inimestega suhestuda. Eriti siis kui Eestis on külm ja pime. Seepärast seiklengi see talv Aasias 🙂 

Kategooriad: Arvamus

Avatar

Maia Pruuli

Üles kasvanud näpud mullas, hetkel loodusturismi eriala tudeng. Vabal ajal kondab mööda metsi või surfab tormilaineid. Matkalt tagasi tulles on kaasas alati rohkem prügi kui minnes.

0 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga