30 hea annetaja pesakasti on Koosloodusel Haapse küla metsas Jõelähtme vallas, Harjumaal. Need on meie kõige esimesed pesakastid, millega alustasime juba 2018. aasta kevadel. On aeg kokkuvõtteid teha, kuidas linnud nad omaks võtnud on. Sekka ka üks põnevuslugu.
2018. aastal jõudsid linnud pesitsema vaid 4 pesakasti viiest, sest enamuse paigalduseni jõudsime alles juunis-juulis järgmiseks aastaks valmistudes. Siiski 3 pesakastis oli rasvatihaste pesitsus edukas, 1 aga ebaedukas. Ühte pesakasti oli alles jäänud ka kaks koorumata muna.
2019 ootasid elanikke Haapses juba 30 linnukodu. Tulemuseks see, et rasvatihased kolisid neist 15, must-kärbsenäpid aga 6 uude uhkesse majja. 9 pesa jäi tühjaks, kuigi ühes neist oli kodu leidnud üksik käbi – ehk oli temalgi sellest rõõmu. Ju oli see hea paik kellegi talvevaruks. 15 rasvatihase pesitsusest 13 olid edukad, 2 ebaedukad. Seda võib lugeda tõeliselt heaks tulemuseks. Surnud pesakonna leidsime ühes pesakastis – ka see on osa elust. Vähemalt neljas rasvatihase kodus oli pesitsemine toimunud kaks korda suve jooksul. Kõik 6 kärbsenäppide pesitsust tundusid olevat edukad, kahes kodus oli seda juhtunud kaks korda järjest.
Sel aastal jõudsime Kooslooduse asutajatega pesakaste puhastama oktoobris. Pesakastid peab igal aastal alla võtma, avama ja nende sisu puhastama. See on nagu sügisene suurpuhastus, mis tagab parasiitidest vabanemise järgmiseks aastaks. Ka saame nii teada, mis pesades toimub. Nagu juhuse tahtel oli tegu päevaga, mil maha sadas esimene suur lumi, mis päeva edenedes küll veeks moondus. Looduses matkata oli aga ikka tore!
Kui vahel on iga pesakasti sisu etteaimatav, siis kuuendana allavõetud pesakastis ootas meid suur üllatus, mis südame kiiremini põksuma pani. Alguses kasti avades tundus, et rasvatihase pesale on mõni lind tammelehed talviseks voodriks vedanud:
Järgmine samm on tavaliselt käsi pessa panna, et vana pesa sealt välja võtta. Kuid siis … Viuh! Miski vilksatas pesas nii, et me mõlemad võpatasime. Mingi vilkumine … Siis raketikujuline nina, kaks tumedat silma, ning siis hüpe meie poole!
Siis veel teine. Kolmas. Neljas. Pesakasti sooja vooderdatud pesa teinud hiired hüppasid ühekaupa pehmesse lumme ja jäid siis ootusärevalt meie poole vaatama. Eks isegi oleks pahane, kui keegi su kodusse tungib. Loodame siiski, et peale suurpuhastust leidis hiirepere oma kodu uuesti üles, vaid soojustuse pidid nad sinna uuesti ise paigaldama.
Kokku 30 pesakastist 17 olid 2020. aastal hõivanud rasvatihased, 6 aga must-kärbsenäpid. See on pea sama suhtarv kui eelmisel aastal. Rasvatihase pesitsustest edukad olid 11 pesakastis, kärbsenäppidel neljas. Vähemalt kahes pesas olid rasvatihased pesitsenud kaks korda suve jooksul.
Surnud poegi leidsime seekord 5 rasvatihase pesast. Tavaliselt tähendab see aga seda, et vaid mõned pojad suurest pesakonnast hukkuvad. See on loomulik valik. Vahel saavad hukka aga vanemad ja siis sureb kogu pesakond. Ühes 3 hukkunuga pesas oli avaus just rähni poolt suuremaks toksitud, seega võis just tema see pahalane olla, kes neile saatuslikuks sai.
Põnevatest leidudest oli ühes pesas mõne röövlinnu talviseks toiduvaruks kogutud 3 saagiks langenud hiirt. Neljas tühjas pesas olid lakke oma kodu teinud herilased. Ühest kastist leidsime ka seal elava salu-vöötteo.
Tänud kõigile, kes on teinud oma annetuse nende pesakastide paigaldamiseks! Kas sinul veel pole oma pesakasti? Selle saad Kooslooduse abiga hankida siin oma annetuse tehes. Meie paigaldame ja hooldame seda, sina saad aga järgmine aasta uusi põnevaid lugusid kuulda.
Järgmistes lugudes räägime, mis toimus sel suvel Vaibla ja Vana-Kuuste pesakastides.
0 Comments