Saskia Alusalu on eelkõige tuntud kui noor ja särav eesti kiiruisutaja. Tippsportlase nõudlik karjäär ning palju eemalviibimist kodust ja reisimist mujal maailmas on aidanud Saskial paremini mõista, mis rolli mängib tema elus loodus ja mis koht see Eesti lõpuks ikkagi on.
Mis eesmärgiga ja millal käisid viimati looduses?
Ilma õues viibimiseta ei kujuta ühtegi päeva ette. Värskes õhus olek annab igale päevale hoopis teise tunde. Lihtsalt õues jalutamine ja looduses (eriti ürgses looduses ) viibimine on kardinaalselt erinevad. Paljudes riikides kahjuks ei olegi enam võimalik looduses olla. Meie, eestlased, ei saa lihtsalt aru, kui õnnelikud me tegelikult (vähemalt veel) oleme.
Ei teagi, mis eesmärgiga, lihtsalt miski kutsub… Muidu oleks juba hulluks vist läinud.
Millises keskkonnas naudid treeninguid kõige enam?
Looduskaunites kohtades, värskes õhus.
Milliseid võimalusi näed praegusest pandeemiast tekkinud olukorras?
Kusagilt lehest lugesin hea lause: ,,Viirus teeb seda, mida ükski maaeluminister pole teha suutnud, viib linnainimesed maale ja annab labidad kätte.”
Kas oled uisutanud matkauiskudega Eesti rabalaugastel või rannikumere jääl?
Kahjuks pean tunnistama, et ei ole. Tänapäeval tippsportlane olemine tähendab elamist väga kindlates raamides. Lisaks sellele, et ma ei ole viimase 9 aasta jooksul vist talvel Eestis üle nädala kordagi olnud, ei ole ka meie varustus välitingimustes uisutamiseks enam mõeldud…Võimalusel prooviksin seda muidugi hea meelega.
Andsid aasta alguses välja enda disainitud lihtsa T-särgi, kus kirjas ,,Kuhu sa tormad?’’. Toona kirjutasid, et inimeste eesmärgiks võiks rohkem olla teekonna nautimine ja kohalolek, mitte ainult lõpp-punkti jõudmine. Mis aitab Sinul kõige paremini hetkes olla?
Minevikus kogetud elujaotus ja tulevikus hoomatav lootus paremale homsele.
Jaga palun üht oma lapsepõlve elamust looduses.
Ma kasvasin üles looduses – metsades ja vagude vahel mängides. Samas pean tunnistama, et Eesti loodust pani mind kõige rohkem hindama just sage eemalolek ja tagasitulek. 9 aastat erinevates riikides ja kohvrites elades sain aru, et Kodu saab olla ainult Eestis. Nii nagu laulab ka Siiri Sisask:
,,Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida,
Ja millega ta seda teeb ei tea.’’
Võistlused on Sind lennutanud paljudesse paikadesse üle terve maailma. Mida on meil õppida teistelt riikidelt ja kas võime väita, et oleme loodusteemadel milleski ka teistele eeskujuks?
Absoluutselt, meil on veel võimalus olla eeskujuks. Eesti ongi (vähemalt Euroopa) viimane võimalus. Nagu on arutlenud ka L. Meri ja V. Mikita, et väikeste maade roll looduskaitses on sageli tähtsam kui suurtel, sest me ei suuda võistelda majanduse või poliitilise suurvõimu kategoorias. Selliste väikeriikide identiteet kujuneb pigem seal, mis ,,üle jääb’’- see on kultuur ja loodus. Eesti väike asustustihedus on loonud kõik eeldused, et sellest maast oleks võinud saada imeline paik Euroopa perifeerias, kui suured loodusalad võinuks areneda omasoodu. Toonuks me Eesti metsa suurte masinate asemel rohkem väärt mõtteid ja tarku inimesi, oleks Eestist võinud mõnekümne aastaga saada üks Euroopa loodusimesid. Nüüd on see aeg käest lastud. Viiekümne aasta jooksul on hävinud umbes pool maakera metsikust loodusest, meil kulus ainult paarkümmend aastat, et maha võtta pooled oma vanadest looduslähedastest metsadest.
Ent kõigele vaatamata pole asjad siiski täiesti lootusetud. Eesti keel, kultuur ja rahvus on kõik ebaloogilised konstruktsioonid, mis poleks ajaloo tõusudest ja mõõnadest üldse pidanud välja settima. Elame süngel, kuid erakordselt huvitaval ajal. Sellel, millega praegu silmitsi seisame, pole veel õieti nimegi, kuid vahest on just see võimalus, et maa peale tekib midagi inimkonna taolist. Ime on võimalik.
Ma pole sellel teemal asjatundja, millal ja kuidas tuleks metsa hooldada. Küll aga tean, milline vahe on OLLA tunnetuslikult ürgmetsas, kust on saanud ka inspiratsiooni paljud meie kirjanikud, kunstnikud, heliloojad. Samuti tean, et lageraie ja metsahooldus on kaks täiesti erinevat asja.
Missuguses maailmas tahaksid elada 10 aasta pärast?
Maailmas, kus ümberringi KÕIK Inimesed on päriselt õnnelikud.
0 Comments