Cart

Tamme noorem vend: saarepuu

Eestis looduslikult kasvav harilik saar (Fraxinus excelsior) kuulub õlipuuliste (Oleaceae) sugukonda. Puu levila katab laialdaselt Euroopat ning ulatub Aasia lääneossa. Eesti asub hariliku saare levila põhjapiiril. Kõige sagedamini võib saart näha Lääne-Eestis, mujal aga pigem harva, üksikute saarikutena [1]. Kasvutingimustelt on saar üsna nõudlik, eelistades viljakat mulda ning suure puuna Loe lisa…

Iga väike tegu loeb: lugu koostööst, värskest muusikast ja loodusest.

Kooslooduse tegevus on võimalik tänu mitmetele toetajatele, nende seas on nii eraisikuid kui ka suurettevõtteid. Talvel pöördus meie poole sooviga anda loodusele tagasi eesti ansambel Trad.Attack!. Nii ongi nende äsja ilmunud uus album “MAKE YOUR MOVE” ka väike tänuavaldus loodusele. Albumi ümbris on tehtud 100% taaskäideldud paberist ning iga müüdud Loe lisa…

Üks mesilaste meelispuu ja laste pikaninapuu

Looduslikult esineb harilikku vahert (Acer platanoides L.) üle terve Eesti, ent seda kaunis hõredalt. Metsades kasvab vaher pigem üksikute kidurate ja madalate puudena. Kõige enam leidub vahtraid Põhja- ja Lääne- Eesti ning saarte viljakatel ning niisketel muldadel, üksikutes laialehistes salumetsades. Vahtra puhtpuistuid ehk vahtrikke leidub ainult Väinamere saartel. Metsakorralduse andmeil Loe lisa…

KÕIGE RASKEM ON MÄRGATA KÕIGE TÄHTSAMAID ASJU. HENDRIK RELVE

Rännumees Relve ei seikle mööda kodumetsi ja maailma alati üksi, vaid aitab matkata ka teistel- seda nii ühiste avastamisretkede või läbi Vikerraadio saate ,,Kuula rändajat” paeluvate helipiltide abil. Koosloodus uuris Hendrikult möödunud, praeguste ning tuleviku loodusradade kohta. Milline oli Sinu esimene rännak?  Isa, kes oli Stalini ajal Kasahstani küüditatud, jõudis Loe lisa…

Heal lapsel mitu nime: niinepuu, lõhmus ja harilik pärn

Ainus Eestis looduslikult esinev pärnaliik on harilik pärn. Rahvapäraselt on nooremat puud kutsustud Põhja-Eestis niinepuuks ja Lõuna-Eestis ning saartel lõhmuseks. Paljudes neis piirkondades nimetati pärnaks (võru murdes pähnaks) alles vanemat puud [1]. Pärna perekonna ladinakeelne nimi Tilia tuleb puu koores leiduvast triterpenoid tiliadiinist [2]. Kui lähtuda aga kreeka mütoloogiast, siis Loe lisa…

Jalakal on jalad all, kuid kes on künnapuu?

Mõlemad jalaka (Ulmus) perekonda kuuluvad puud on Eesti kõige kõvemad ja sitkemad puuliigid. Juba vanasti peeti kõvaduselt jalakat selgelt tarbepuudest esimeseks. Künnapuu tuleneb sõnast künnap, mis tähendab paljudes eesti murretes suurt loomakõõlust ja mis kinnitab omakorda puu erilist sitkust. Kogu Euroopas kasutati künnapuud laialdaselt vankriosade valmistamiseks, eriti aga reepainardite (painutatud Loe lisa…

Frank Winkler

10 säästlikku kingiideed sõbrapäevaks

Valentinipäev jõudis Eestisse Soome kaudu alles 1980. aastate lõpul ja võttis siin kohe pigem sõbrapäeva jooned. Toona tähistati sõbrapäeva esmalt koolides ja lasteaedades: toimus valentinilaat ning avati valentini-postkontor, kus sai üksteisele ise meisterdatud sõbrapäeva kaarte saata. Vanemad inimesed kinkisid lähedastele lilli ja tarbeesemeid. Hiljem vallutasid poed roosa-punase kirjud kaardid ning Loe lisa…

Ilus võimas puu ehk meie oma harilik tamm

Hariliku tamme perekonna nimetus Quercus tuleb keldikeelsetest sõnadest quer (“ilus”) ja cus (“puu”) ning liiginimetus robur omakorda ladinakeelsest sõnast rubur, mis tähendab “võimu”. Seega võib öelda, et tamm on tõesti üks ilus võimas puu. Lisaks sellele on tamme Eestis peetud kõige tugevamaks, vastupidavamaks ja pikaealisemaks puuks. Samuti on ta ka Loe lisa…