Eestis looduslikult kasvav harilik saar (Fraxinus excelsior) kuulub õlipuuliste (Oleaceae) sugukonda. Puu levila katab laialdaselt Euroopat ning ulatub Aasia lääneossa. Eesti asub hariliku saare levila põhjapiiril. Kõige sagedamini võib saart näha Lääne-Eestis, mujal aga pigem harva, üksikute saarikutena [1]. Kasvutingimustelt on saar üsna nõudlik, eelistades viljakat mulda ning suure puuna Read more…
Kaia Solnik on Tartu Ülikooli bioloogiatudeng ja loodusest hooliv noor, kes jagab aktiivselt oma arvamust ning utsitab muutustele teisigi- seda kõike selleks, et ka järgmised põlvkonnad saaksid elada puhtas ning liigirikkas keskkonnas. Koosloodus uuris Kaialt tema unistuste kohta ning pani kirja mõtteid sellest, kus asume praegu. Kuidas on eriolukord sinu Read more…
Kooslooduse tegevus on võimalik tänu mitmetele toetajatele, nende seas on nii eraisikuid kui ka suurettevõtteid. Talvel pöördus meie poole sooviga anda loodusele tagasi eesti ansambel Trad.Attack!. Nii ongi nende äsja ilmunud uus album “MAKE YOUR MOVE” ka väike tänuavaldus loodusele. Albumi ümbris on tehtud 100% taaskäideldud paberist ning iga müüdud Read more…
Saskia Alusalu on eelkõige tuntud kui noor ja särav eesti kiiruisutaja. Tippsportlase nõudlik karjäär ning palju eemalviibimist kodust ja reisimist mujal maailmas on aidanud Saskial paremini mõista, mis rolli mängib tema elus loodus ja mis koht see Eesti lõpuks ikkagi on. Mis eesmärgiga ja millal käisid viimati looduses?Ilma õues viibimiseta Read more…
Looduslikult esineb harilikku vahert (Acer platanoides L.) üle terve Eesti, ent seda kaunis hõredalt. Metsades kasvab vaher pigem üksikute kidurate ja madalate puudena. Kõige enam leidub vahtraid Põhja- ja Lääne- Eesti ning saarte viljakatel ning niisketel muldadel, üksikutes laialehistes salumetsades. Vahtra puhtpuistuid ehk vahtrikke leidub ainult Väinamere saartel. Metsakorralduse andmeil Read more…
Rännumees Relve ei seikle mööda kodumetsi ja maailma alati üksi, vaid aitab matkata ka teistel- seda nii ühiste avastamisretkede või läbi Vikerraadio saate ,,Kuula rändajat” paeluvate helipiltide abil. Koosloodus uuris Hendrikult möödunud, praeguste ning tuleviku loodusradade kohta. Milline oli Sinu esimene rännak? Isa, kes oli Stalini ajal Kasahstani küüditatud, jõudis Read more…
Rahva seas tuntud kirglik kalakunsti tutvustaja, loodusemees ning pikaajaline telesarja ,,Osoon” saatejuht Vladislav Koržets jagas meiega oma mõtteid looduse radadel: juttu jätkus kaladest eestlaste usuni välja. Millal käisid viimati looduses, ent ei läinud kala püüdma? See juhtus eile. Mu kodu ees on kohe parkmets ja selle taga Pääsküla raba. Käin Read more…
Ainus Eestis looduslikult esinev pärnaliik on harilik pärn. Rahvapäraselt on nooremat puud kutsustud Põhja-Eestis niinepuuks ja Lõuna-Eestis ning saartel lõhmuseks. Paljudes neis piirkondades nimetati pärnaks (võru murdes pähnaks) alles vanemat puud [1]. Pärna perekonna ladinakeelne nimi Tilia tuleb puu koores leiduvast triterpenoid tiliadiinist [2]. Kui lähtuda aga kreeka mütoloogiast, siis Read more…
Lääne muusikatööstuses juba teismelisena laineid löönud Kerli ihkas küll noorena pigem suurlinna, aga tunneb praegu üha enam, et vabalt saab olla kõige paremini oma metsamajas. Millal viimati käisid looduses? Talvitun hetkel Bali saarel ja elan džunglis, nii et loodus tuleb lausa uksest ja aknast sisse. Kõige sügavamad kogemused loodusega on Read more…
Epp Maria looming võlub vaatajat oma muinasjutuliste tegelaste ning maastikega. Uurisime, milline on kunstniku suhe loodusega, mis mõtteid heietab keskkonna praegusest olukorrast ja millisena näeb tulevikku. Millal käisid viimati suuremas linnas? Kui suureks linnaks nimetada Haapsalut, siis eelmisel nädalal, kui suur on Tallinn, siis kuu aega tagasi, kui Rooma , Read more…
Mõlemad jalaka (Ulmus) perekonda kuuluvad puud on Eesti kõige kõvemad ja sitkemad puuliigid. Juba vanasti peeti kõvaduselt jalakat selgelt tarbepuudest esimeseks. Künnapuu tuleneb sõnast künnap, mis tähendab paljudes eesti murretes suurt loomakõõlust ja mis kinnitab omakorda puu erilist sitkust. Kogu Euroopas kasutati künnapuud laialdaselt vankriosade valmistamiseks, eriti aga reepainardite (painutatud Read more…
Valentinipäev jõudis Eestisse Soome kaudu alles 1980. aastate lõpul ja võttis siin kohe pigem sõbrapäeva jooned. Toona tähistati sõbrapäeva esmalt koolides ja lasteaedades: toimus valentinilaat ning avati valentini-postkontor, kus sai üksteisele ise meisterdatud sõbrapäeva kaarte saata. Vanemad inimesed kinkisid lähedastele lilli ja tarbeesemeid. Hiljem vallutasid poed roosa-punase kirjud kaardid ning Read more…
Hariliku tamme perekonna nimetus Quercus tuleb keldikeelsetest sõnadest quer (“ilus”) ja cus (“puu”) ning liiginimetus robur omakorda ladinakeelsest sõnast rubur, mis tähendab “võimu”. Seega võib öelda, et tamm on tõesti üks ilus võimas puu. Lisaks sellele on tamme Eestis peetud kõige tugevamaks, vastupidavamaks ja pikaealisemaks puuks. Samuti on ta ka Read more…