Cart

Mida seal metsas ikkagi teha?

Ilmad on ilusad ning loodus kutsub tugevamalt kui kunagi varem. Mets annab kõigile külastajatele erineva emotsiooni ning pakub mitmeid hüvesid. Mõni tunneb end peale jalutuskäiku või matka rahulikumana ja puhanuna, mõni tuleb sealt tagasi uute, värskete ideedega. Kui meid kõiki aga metsa poole juba tõmbab, siis võiks jalutuskäigul olla ka Loe lisa…

Heal lapsel mitu nime: niinepuu, lõhmus ja harilik pärn

Ainus Eestis looduslikult esinev pärnaliik on harilik pärn. Rahvapäraselt on nooremat puud kutsustud Põhja-Eestis niinepuuks ja Lõuna-Eestis ning saartel lõhmuseks. Paljudes neis piirkondades nimetati pärnaks (võru murdes pähnaks) alles vanemat puud [1]. Pärna perekonna ladinakeelne nimi Tilia tuleb puu koores leiduvast triterpenoid tiliadiinist [2]. Kui lähtuda aga kreeka mütoloogiast, siis Loe lisa…

Jalakal on jalad all, kuid kes on künnapuu?

Mõlemad jalaka (Ulmus) perekonda kuuluvad puud on Eesti kõige kõvemad ja sitkemad puuliigid. Juba vanasti peeti kõvaduselt jalakat selgelt tarbepuudest esimeseks. Künnapuu tuleneb sõnast künnap, mis tähendab paljudes eesti murretes suurt loomakõõlust ja mis kinnitab omakorda puu erilist sitkust. Kogu Euroopas kasutati künnapuud laialdaselt vankriosade valmistamiseks, eriti aga reepainardite (painutatud Loe lisa…

Kõik oluline laialehistest metsadest

Laialehised puuliigid on: Harilik pärn Harilik saar Harilik tamm Harilik vaher Künnapuu ja jalakas Metsad puhastavad õhku saastest, loovad loodusliku mitmekesisuse, pesitsus- ja elupaigad, vähendavad erosiooni ning seovad süsinikku. Iga päev võib kuulda või lugeda metsade olulisusest. Ometi näeme me oma silmaga kui alahinnatud ja ülekasutatud meie metsad on. Eestis Loe lisa…