Cart

Laialehised puuliigid on:


Metsad puhastavad õhku saastest, loovad loodusliku mitmekesisuse, pesitsus- ja elupaigad, vähendavad erosiooni ning seovad süsinikku. Iga päev võib kuulda või lugeda metsade olulisusest. Ometi näeme me oma silmaga kui alahinnatud ja ülekasutatud meie metsad on. Eestis võib suuresti näha ühekülgseid metsakooslusi, mis koosnevad peamiselt okaspuudest – kuuskedest ja mändidest. Küll aga on meie kodumaa sobilik ka laialehistele puudele. Mis täpsemalt on laialehised puud ning miks on neid Eestis võrreldes okaspuudega niivõrd vähe?

Vältimaks segadust kõvalehtpuude ja laialehiste puude vahel, tuleb esmalt täpsustada mõlema mõiste tähendust.

Aino Kalda teoses “Laialehised metsad Eestis” on käsitletud laialehiste puuliikidena parasvöötme lehtmetsavööndile tüüpilisi kõvalehtpuuliike nagu tamm, saar, jalakas, künnapuu ja vaher ning pehmelehtpuudest pärna.

Kõvalehtpuud on Eesti metsamajanduslikus käsitluses puurühm, millesse kuuluvate perekondade puit on kõva ja suure tihedusega. Kõvalehtpuud on nõudlikud mulla viljakuse ja niiskuse suhtes ning noores eas enamasti varjutaluvad. Nad on pika elueaga ja suhteliselt suurte viljadega, mis ei levi kuigi kaugele. Sageli nimetatakse seda rühma väärislehtpuudeks või koos pärnaga laialehisteks lehtpuudeks.

Laialehiste metsade vastand on okasmetsad ning kindla puuenamuseta metsi nimetatakse segametsadeks.

Foto: Jaak Sarv
Foto: Jaak Sarv

Miks on loodusele vajalik puude lisaks istutamine?

Eestis on hetkel olukord, kus okasmetsade osakaal on võrreldes laialehiste- ja segametsadega ülekaalus. Kuigi majanduslikel põhjustel raiutakse kõiki puuliike, on enamik majandusmetsadesse istutatavad puid kuused ja männid, vähem ka kased. Seetõttu on paljud majandusmetsad vaid ühe puuliigiga kultuurid.

Eestis on pea olematu arv eraomanikke või ettevõtteid, kes istutaksid laialehiseid puid, kuid siinkohal on Koosloodus võtnud selle enda suureks südameasjaks olla eeskujuks. Kui ka sulle on see eesmärk südamelhähedane, saad oma väikese toetuse laialehiste puude istutamiseks teha siin.

Mida rohkem aitame puude istutamisega kaasa uute elurikaste segametsade kasvule, seda   kiiremini toimub loodusliku ökosüsteemi taastamine. Mitmekesine segamets pakub kodu erinevatele metsaloomadele ja putukatele. Kooslooduse üks eesmärkidest on anda hoogu sellele, et Eesti saaks kaetud mitmekülgsete metsadega, mis saavad rahus vanaks kasvada. Oleme  võtnud oma südameasjaks metsade kaitse ja uute puude istutamise, sest usume, et koos saame palju ära teha looduse elurikkuse ja mitmekesisuse hoidmise ning suurendamise osas.  

Elurikkuse hoidmine on vajalik kõigis metsades – nii kaitsealustes, majanduspiirangutega kui ka majandatavates metsades.  Eesti loodus vajab meie kõigi suuremat ühist tuge! Anna oma panus siin.



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga