Jaan Pehk ehk Orelipoiss on eestlastele tundud laulja ja laulukirjutaja, kelle loomingut iseloomustavad kõige paremini omadussõnad humoorikas ja minimalistlik. Orelipoisi looming on põimitud erinevate looduselementidega ning Koosloodus uuris nüüd lähemalt mehe enda suhet ümbritseva rohelusega.
Millal käisid viimati looduses? Mida Sa seal nägid?
Viimati käisin looduses eile. Tegin talvekütteks oma metsas kobraste poolt langetatud haavatüve.
Kas lumetu talv ja jahe suvi teeb meele mõruks või on igal ilmal omad võlud?
Ilmastik pole eriti võimeline mu meelt mõruks tegema.
Kuulates plaadilt “Sünnipäev” lugu “konnadest”, saan aru, et olid lapsepõlves loodusega hea sõber. Kas see side on ajaga püsima jäänud või on midagi muutunud?
Usun, et side on jäänud püsima. Neid konnasid, kellest ses vesteloos juttu on, olen jälginud kogu teadliku elu. Ja tasapsi võimaluste arenedes püüdnud nende laulu ka salvestada.
Võiks arvata, et Eesti eri paigus kontserte andes oled näinud suurt osa Eestimaast, aga kas on mõni looduskaunis paik, kuhu kindlasti soovid minna, kuid pole veel jõudnud?
Ma hästi ei usu, et olen näinud suurt osa Eestimaast. Pigem tagasihoidlikult. Vaadata ja leida on siin nii palju, et selleks ühest inimelust ei piisa. Planeerin lähiajal taaskülastada Alam-Pedja looduskaitseala, kus olin kunagi looduskaitsepraktikal.
Eesti loodus pakub meile väga palju nii emotsionaalseid kui materiaalseid resursse, mida me oleme agarad kasutama. Kas me oskame seda piisavalt kõrgelt hinnata? Mida peaksime loodusele vastu andma?
Me oleme mõnes mõttes siin planeedil läbikäijad ja külalised, võiksime omakorda osata siinset külalislahkust paremini hinnata.
Kaanefoto autor: Alar Truu
0 Comments