Abistajate abiga istutati Järvseljale 3600 puud

Kooslooduse Järvselja metsaala põhiandmed:

• Pindala: ~2 hektarit
• Koordinaadid: 58°16’34.1″N 27°20’15.4″E ehk 58.276138, 27.337622
• Google Maps kaardilink
• Sügis 2019 uudised
• Kevad 2020 uudised

Vihma trotsides kogunes ligi nelikümmend inimest pühapäeval, 5. mail 2019, Järvseljale, et istutada 3600 puud. Tegu oli osaga esimesest Kooslooduse annetajate poolt toetatud laialehiste puude istutamise projektist.

Istutustalgutega tähistasime ka ühe Kooslooduse toetaja, ettevõtjast loodushuvilise Kei Karlsoni juubelit üsna eriskummalisel moel. Sünnipäevalistel olid tordi ja lillede asemel kaasas kummikud, kindad ning tahe panustada Eesti metsade liigirikkuse suurendamisse. Tavapärase sünnipäevakingi asemel tegi iga osaleja annetuse Koosloodusele laialehiste puude istutamiseks.

Töökäsk oli lihtne: leia istutuskaaslane, kuula näpunäiteid ning asu hoogsalt töö kallale. Üheskoos tublide abilistega istutati harilikku ja punast tamme, künnapuid, harilikku ja amuuri pärna, harilikku ja punast vahert ning saart. Järgneva 3-4 tunni jooksul sujus töö koostöiselt, jutukalt, natuke vihmaselt, aga väga „puiselt“.

Pärast kostitas meid Peramaa puhkekeskus, kus talgud rohkem sünnipäevapeo moodi välja nägid. Usinamate abilistega jätkus istutamine hiliste õhtutundideni.

Järgmisel õhtupoolikul kogunesid juba uued entusiastid ja Kooslooduse vabatahtlikud, et veeta see väikeste tammede, vahtrate ja saarte seltsis.

Soovisime istutada just laialehiseid lehtpuid, kuna nende osakaal Eesti metsades on kliima ja aktiivse metsamajandamise tõttu langenud. Lehtpuude – välja arvatud hariliku kase – istutamine pole majanduslikult tulus ning seetõttu istutatakse Eestis pigem kuuske ja mändi. Lehtpuumetsade elustik on mitmekesine ning pakub elupaiku ka ohustatud liikidele. Teadlaste sõnul võiks kaitsealuseid laialehiseid segametsi Eestis olla lisaks pea 1500 km2. Pea 10% seda tüüpi ohustatud ja ebapiisavalt kaitstud elupaigatüübist Euroopas asub just Eestis.

Koosloodusele on tähtis, et meie istutatud puud jääks püsima oma eluea lõpuni ja keegi neid maha ei saeks. Seetõttu lõime käed Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnaga, kes abivalmilt leidis meie istutuseks ideaalse laialehistele puudele sobiva naadi kasvukohatüübi maatüki.

Järvselja ajalugu metsade säilitamisel algab aastast 1921. Täna haldab sihtasutust Eesti Maaülikool. Sihtasutus on metsandusliku uurimis- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond, kus oma praktika saab suur osa maaülikooli tudengitest. Istutusprojekti planeerimisfaasis lõi kaasa mitu maaülikooli teadlast ja õppejõudu, nõustades meie tegevust ning andes tarku soovitusi. Konsulteerisime ka Tartu Ülikooli teadlastega.

Koosloodus soovib ka edaspidi Eesti metsade rikkusesse panustada. Kindlasti jätkuvad puude istutamised ka järgmisel aastal. Oma annetuse laialehiste puude istutamiseks saab igaüks teha siin lehel. Võimalus on ka helistada tasulisele annetusnumbrile 9008080 ja annetada 25€ Eesti loodusele.

Tuhat tänu ja kraapsuga kummardus kõikidele abilistele, kes toetasid oma tegevusega Eesti metsade liigirikkust. Aitäh Järvselja metsaülemale, EMÜ ja TÜ õppejõududele, ning Keile omanäolise sünnipäevapeo korraldamise eest. Samuti täname kõiki annetajaid ja toetajaid, kelleta poleks saanud nii suurejoonelisi istutustalguid korraldada. Aitäh!

Sügis 2019

2019 aasta sügiseks oli enamus puid ilusasti kasvama läinud. Hinnanguliselt oli ellujäänud puude kogus 1800 puud hektarile, mis oli ka oodatav. Soovitame kõigil ka ise ala vaatama minna, see asub kohe Järvselja ürgmetsa loodusraja kõrval. Täpse asukoha leiab siit.

Kevad 2020

2020 kevadeks polnud ulukikahjustuste arv suur, kuna ka ümbritsevates metsades jätkub põtradel ja metskitsedel rohelist näksimist. Seega elab Kooslooduse Järvselja metsaala ilusasti oma elu. Puude sirgumine võtab veel aastaid aega, kuid selline see loodus juba on. Aitäh veel kord kõigile toetajatele! Olete pannud kasvama midagi imelist.

Siin ka mõned fotod 2020 märtsikuust: