Kooslooduse pesakastide suurpuhastus on alanud

• Milline oli pesakastide esmane pesitsusedukus?
• Kes on pesakastides pesitsenud?
• Miks jääb osa pesitsusi pooleli?

Pärast päikeserohket suve, mis lindudele on tähendanud kiiret pesapunumise ja poegade üleskasvatamise perioodi, on õige aeg äsja möödunud pesitsushooaeg üle vaadata. 12. oktoobril alustasime Kooslooduse liikmetega teie annetuste abil paigaldatud pesakastide puhastamist.

Esimese retke käigus kontrollisime kokku 13 pesakasti, millest kaheksas oli lõpuni ehitatud pesa. Pildid neist leiad allpool. Neli pesakasti olid tühjad ning ühes oli pesaehitus pooleli jäänud. On tavaline, et kõikides pesakastides ei toimu edukat pesitsust.

Enim pesitsesid kontrollitud pesakastides tihased, sekka ka mõni must-kärbsenäpp või lepalind. Määramisel tuli meile appi ornitoloog, Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Kõigi pesade pildid koos temapoolsete pesitsuse kommentaaridega leiate postituse lõpust.

Üllataval kombel leidsime ühest pesast koorumata munad, mis asusid hoopis pesamaterjali all, pesakasti põhjas. Marko Mägi sõnul peaks need olema kaks rasvatihase mädamuna. Teiste poegade kasvades mattuvad need sageli pesamaterjali alla ja jäävad toiduks näiteks sipelgatele.

Ühe pesakasti puhul oli näha rähni tegevusjälgi, kes proovis pesakastiava suuremaks toksida.

Miks aga jääb osa pesitsusi või pesaehitusi pooleli? Marko Mägi sõnul on kõige tavalisem linnu hukkumine – tuli keegi ja pistis emaslinnu nahka. Midagi erilist selles ei ole. On ka võimalik, et lind hindas oma võimeid üle ja ei suutnud munema hakata – pesa ehitamiseks jaksu jagus, kuid kui munemiseks läks, siis oli “toss väljas”. Mingi võimalus on ka, et keegi on munadega pesa rüüstanud, kuid rüüstamised on sagedasemad siis, kui pojad pesas lärmi teevad, munade staadiumis juhtub seda harvem.

Järgemööda on plaanis puhastada kõik Kooslooduse pesakastid, mida sel aastal paigaldasime üle saja. See kindlustab, et ka tuleval aastal oleks potentsiaalsel pesitsejal ees ootamas puhas ning võimalikult väheste parasiitidega kodu. Uusi pesakaste paigaldame juba kevadel.

Kui tahad Kooslooduse pesakastide tegevuses kaasa lüüa, on sul kaks võimalust. Lihtsaim on teha kõne tasulisele telefoninumbrile 9008080, annetades 25€ sihtasutuse tegevuse ja ühe pesakasti paigaldamise ja hoolduse toetuseks. Teine variant on teha oma annetus siin lehel. Eesti loodus ja linnud ütlevad siis sulle: “Aitäh!”

Vaata edasi, millised olid tehtud pesad ja kes neis kui edukalt pesitses.

Ilmselt haudestaadiumis või juba enne munemist hüljatud rasvatihase pesa. Pesalohk on ilusti näha, poegade kasvades lohk tallatakse.

Kindel ei ole, kuid pigem must-kärbsenäpi alustatud pesa. Rasvatihased ei tassi just väga sageli samblikke pessa, sagedamini teevad seda must-kärbsenäpid.

Edukalt lõppenud tihase – ilmselt rasvatihase – pesitsus.

Ilmselt must-kärbsenäpi pesa, kuid võimalik on ka lepalinnu oma.

Alustatud, kuid poolelijäänud rasvatihase pesa. Väljaheited näitavad, et pesa on hiljem ka ööbimiseks kasutatud.

Edukas must-kärbsenäpi pesitsus.

Pooleli jäänud rasvatihase pesa.

Edukas rasvatihase pesitsus.

Jumal teab kes. Võimalik, et kaelushiir on alustanud talvekorteri tegemist.

Toeta Kooslooduse pesakastide paigaldamist