Kes ja miks on Koosloodus?

Asutasime Sihtasutuse Koosloodus, sest tundsime, et Eesti loodus ning selle kaitse vajab suuremat praktilist ära tegemist ning positiivsemat suhtumist. Loodus on meile fantastiline kingitus, mida nautida ja millest iga päev rõõmu tunda. Koos saame selle aga veelgi paremaks teha. Loodus on meie kõigi ühine kodu ja meil kõigil on vastutus ja kohustus loodust toetada. Teeme seda enda jaoks, Sinu jaoks, looduse jaoks, meie kõigi jaoks. Ühiselt, koos Sinuga.

 

 

Kooslooduse põhimõtted

• Oleme alati positiivsed, rõõmsad ja looduse suhtes häid lahendusi näitavad
• Keskendume võimalikult kiirele praktilisele loodust kaitsvale ära tegemisele, mitte jutule
• Pakume lahendusi positiivseteks muutusteks ja viime need ise ellu
• Oleme kaasakiskuvad – me oleme ühiselt koos Sinuga toimetav rahvaliikumine
• Oleme kiirelt tegutsevad, alati eksperimenteerivad ja sellest õppivad
• Oleme mõõdetavad, eesmärkidele ja nende ärategemise analüüsile suunatud
• Oleme koostööaltid kõigi huvigruppide suhtes ja ei vastandu kellelegi, sest vaid ühiselt leiame parimad lahendused

Tegevusvaldkonnad

Oleme üles ehitatud annetuste ja toetuste baasil praktiliste looduskaitsetegevuste elluviimisele väga fokusseeritud valdkondades. Meie esimesteks tegevusteks on (suurimast ja pikaajalisemast väiksema ja lühiajalisemani):

1. Looduskaitset vajava metsa ja maa hankimine ning igavene hoidmine.
2. Puude istutamine ja mitmekülgseks looduskoosluseks arendamine.
3. Pesakastide ülespanek.

Usume, et need kolm tegevust pakuvad võimaluse kaasa lüüa just Sulle südamelähedasel alal ja mahus.

Kuigi meie pikaajalise eesmärgina on sihtasutuse poolt omandatavate ja looduskaitse alla võetavate maade omamine üks tähtsamaid, siis antud tegevuse suure kulukuse ja vajalike annetuste mahu tõttu võtab just see kõige rohkem aega. Seetõttu alustamegi taskukohasematega: puude istutamise ja pesakastide paigaldamisega.

Meeskond

Meie meeskond omab pikaajalist kogemust nii sihtasutuste, ettevõtluse, loodushariduse kui loodusorganisatsioonide vallast. Loomulikult oleme kõik ka suured Eesti looduse fännid ja toetajad. Tule ja löö kampa! Koos saame rohkem tehtud.

SA Koosloodus tegijad

Art Villem Adojaan

art@koosloodus.ee

Jaak Sarv

jaak@koosloodus.ee

Tunnustatud loodusfotograaf, kelle pildid leiad www.loodushetked.ee. Tarkvarainsener ja IT-ettevõtja. Muuseas on Jaak aidanud arendada ka riiklikku metsaregistrit.

Jüri Kaljundi

jk@koosloodus.ee

Loodusesõber, kes tahab Eesti metsad sama uhkelt kasvama panna kui oma iduettevõtted. Garage48 Sihtasutuse ja CV-Online asutaja ja sariettevõtja.

Martin Tikk

martin@koosloodus.ee

Roheline loodusturismi tudeng, kes mõistab looduse keelt. EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadusnõukogu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu liige.

Veli-Johan Veromann

veli@koosloodus.ee

Iduettevõtetes kasvanud, auhinnatud disainer. Weekdone.com tehnoloogiaettevõtte asutaja. Level 5 vegan. Hobina aitab konni üle tee.

Loe ka meie Korduma Kippuvaid Küsimusi

Põhikiri

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Koosloodus (edaspidi Sihtasutus). Sihtasutuse nime ingliskeelne kuju on Koosloodus Foundation.

1.2. Sihtasutuse asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse eesmärgiks on Eesti looduse kaitsmine, säästmine ning hoidmine.

1.4. Oma eesmärkide täitmiseks Sihtasutus:

1.4.1. algatab, viib läbi ja toetab looduseteemalisi projekte;

1.4.2. korraldab looduseteemalisi teavituskampaaniaid, üritusi ja kommunikatsiooni;

1.4.3. kogub ja jaotab raha ning muid vahendeid loodust toetavateks tegevusteks;

1.4.4. omandab ja haldab looduskaitse, taastamise ja säilitamise eesmärgil metsamaad, muud maatulundusmaad ja muud tüüpi maaüksuseid;

1.4.5. võimaldab soovijatel osaleda loodusprojektide toetamises.

1.5. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.

1.6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.7. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.

 

2. peatükk

NÕUKOGU

Osa I Pädevus ja tasustamine

2.1. Sihtasutuse nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.

2.2. Nõukogu:

2.2.1. määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed;

2.2.2. kehtestab juhatuse liikmete tasu suuruse ja maksmise korra;

2.2.3. esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega, samuti isikutega, kelle esindajaks või juhtimisorgani liikmeks on juhatuse liige;

2.2.4. tutvub Sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollib või teeb asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida Sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja nõukogu otsustele;

2.2.5. nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt aruandeid Sihtasutuse juhtimise ja majandusliku olukorra ning muude Sihtasutuse tegevusega seotud oluliste asjaolude kohta, samuti tegevusaruande ja bilansi koostamist;

2.2.6. esitab kord aastas asutajatele aruande Sihtasutuse tegevuse kohta ning teavitab viivitamata asutajaid Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Sihtasutuse tegevusega seotud olulistest asjaoludest;

2.2.7. kinnitab nõuded Sihtasutuse eelarve projekti ettevalmistamiseks;

2.2.8. kinnitab Sihtasutuse eelarve ja kulude jaotuskava aasta lõikes;

2.2.9. nimetab Sihtasutuse audiitori ja määrab audiitori tasustamise korra;

2.2.10. kinnitab majandusaasta aruande;

2.2.11. valib nõukogu esimehe.

2.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ning mis ületavad nõukogu poolt kinnitatud eelarve piire.

2.4. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määravad asutajad.

 

Osa II Nõukogu liikmed

2.5. Nõukogul on kolm kuni viis liiget, kes määratakse Sihtasutajate asutajate või nende õigusjärglaste poolt.

2.6. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat.

2.7. Sihtasutuse asutajatel on õigus nõukogu liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu tagasikutsutava liikme volitused lõpevad ja nõukogu uue liikme volitused tekivad tagasikutsumisteates märgitud tähtpäeval.

2.8. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda. Tagasi astuda sooviv nõukogu liige teatab oma soovist oma nimetajale ja nõukogule esimehele kirjalikult vähemalt üks kuu ette.

2.9. Nõukogu liikme nimetaja on kohustatud nimetama nõukogu uue liikme hiljemalt neliteist päeva enne nõukogu liikme volituste lõppemist.

2.10. Nõukogu esimees informeerib koheselt, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul, arvates vastava teate saamisest, nõukogu liikme nimetamisest või tagasi kutsumisest või tagasi astumisest kirjalikult kõiki nõukogu liikmeid ja juhatuse liikmeid (juhatajat).

2.11. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.

2.12. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda iga nõukogu liige.

 

Osa III Nõukogu esimees

2.14. Nõukogu valib enda liikmete hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimehe valimise koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm nõukogu liiget.

2.15. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud nõukogu liige. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, on nõukogu esimehe asendajaks nõukogu liikme staažilt vanim nõukogu liige. Kui mitmel nõukogu liikmel on võrdne nõukogu liikme staaž, siis on nõukogu esimehe asendajaks nende hulgast kõige vanem nõukogu liige.

2.16. Nõukogu esimees:

2.16.1. kutsub kokku nõukogu koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused ning korraldab nõukogu tegevust;

2.16.2. korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil vastu võetud otsustest kõigile nõukogu liikmetele;

2.16.3. esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes;

2.16.4. otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele kutsuda nõukogu koosolekule;

2.16.5. määrab nõukogu koosoleku protokollija;

2.16.6. sõlmib nõukogu otsuse alusel Sihtasutuse eest ja nimel juhatuse liikmetega lepingud ning esindab seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud muudel juhtudel Sihtasutust;

2.16.7. suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust nõukogu nimel.

 

Osa IV Nõukogu koosolek

2.19. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aasta jooksul. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse viivitamatult kokku, kui seda nõuab Sihtasutuse asutaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on Sihtasutuse asukoht, kui nõukogu liikmed ei lepi kokku teisiti.

2.20. Nõukogu korralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt neliteist päeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt kolm päeva. Koosoleku kokkukutsumise teate edastamine võib toimuda posti, faksi või e-posti teel nõukogu liikme nimetaja poolt nõukogu liikme nimetamisel teatatud aadressile.

2.21. Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:

2.21.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;

2.21.2. koosoleku päevakord ja päevakorrapunktide kohta ettekannete esitajad;

2.21.3. otsustamiseks vajalikud andmed ja dokumendid, mis lisatakse teatele või esitatakse nõukogu liikmetele tutvumiseks Sihtasutuse asukohas alates teate väljastamise päevast;

2.21.4. muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.

2.22. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohale on kutsutud nõuetekohaselt kõik nõukogu liikmed ja kohale on ilmunud isiklikult vähemalt kolm nõukogu liiget. Nõukogu liige ei saa volitada teisi isikuid ennast esindama nõukogu koosolekul. Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul alates koosoleku ärajäämise päevast. Uuest koosolekust tuleb teavitada nõukogu liikmeid vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist.

2.23. Nõukogu võib vastu võtta järgmisi otsuseid, kui kohale on ilmunud kõik nõukogu liikmed:

2.23.1. Sihtasutuse vara võõrandamine (omandi ülekandmine);

2.23.2. äriühingu osa või aktsia omandamine, sihtasutuse asutamine, mittetulundusühingu liikmeks astumine, samuti ükskõik millisel viisil osaluse omandamine, muutmine ja lõpetamine juriidilistes isikutes.

2.24. Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole koosoleku kokkukutsumise teates märgitud, võidakse nõukogu koosolekul arutada ja otsustada, kui arutamise poolt on kõik nõukogu liikmed.

 

Osa V Nõukogu koosoleku protokoll

2.25. Nõukogu koosoleku käiku protokollib nõukogu esimehe poolt määratud protokollija. Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed esimees ja koosoleku protokollija.

2.26. Nõukogu koosoleku protokolli kantakse:

2.26.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;

2.26.2. koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;

2.26.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed;

2.26.4. koosoleku päevakord;

2.26.5. koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;

2.26.6. koosoleku otsuse suhtes suulisele eriarvamusele jäänud nõukogu liikme eriarvamuse sisu, mida eriarvamusele jääja kinnitab oma allkirjaga;

2.26.7. asjaolud, mille protokolli kandmist nõuab nõukogu liige või nõukogu koosoleku kokkukutsumise nõude esitanu;

2.26.8. koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.

2.27. Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse koosoleku kokkukutsumise teade, esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused, eriarvamused ja muud tähtsust omavad dokumendid.

2.28. Nõukogu esimees saadab koosoleku protokolli kõikidele nõukogu liikmetele hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. Koosolekust osavõtja võib seitsme päeva jooksul alates protokolli kättesaadavaks tegemisest esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse järgmisel nõukogu koosolekul.

 

Osa VI Nõukogu otsus

2.29. Nõukogu võtab vastu otsuseid nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik.

2.30. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks nõukogu esimehe või teda asendava liikme hääl.

2.31. Põhikirja punktis 2.23. nimetatud otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed.

2.32. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

2.33. Nõukogu võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse eelnõu ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm päeva ja pikem kui seitse päeva. Otsuse eelnõule lisab saatja selgituse ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.

2.34. Koosolekut kokku kutsumata loetakse nõukogu otsus vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks. Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli, mis peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsuseid koos hääletustulemustega, näidates nimeliselt ära kõik otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed. Hääletusprotokollile lisatakse nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Nõukogu esimees saadab hiljemalt seitsme päeva jooksul hääletusprotokolli vormistamisest nõukogu liikmetele hääletusprotokolli koopia.

 

3. peatükk

JUHATUS

Osa I Pädevus ja tasustamine

3.1. Juhatus on sihtasutuse organ, kes tegeleb sihtasutuse juhtimise ja esindamisega. Juhatus järgib nõukogu seaduslikke korraldusi.

3.2. Juhatus muuhulgas:

3.2.1. teavitab registrit registrile esitatavate andmete muutumisest;

3.2.2. esitab nõukogule vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist ning kõikidest tehtud tehingutest, samuti teatab viivitamata Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse tegevusega seotud olulistest asjaoludest ning annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet Sihtasutuse juhtimise kohta;

3.2.3. korraldab Sihtasutuse raamatupidamist;

3.2.4. valmistab ette Sihtasutuse eelarve ning Sihtasutuse kulude jaotuskava ja esitab nõukogule kinnitamiseks;

3.2.5. jälgib Sihtasutuse eelarve täitmist ning Sihtasutuse kulude jaotuskavast kinnipidamist;

3.2.6. koostab Sihtasutuse majandusaasta aruande;

3.2.7. esitab majandusaasta aruande audiitorile kontrollimiseks ja seejärel hiljemalt nelja kuu jooksul alates majandusaasta lõppemist nõukogule kinnitamiseks ning kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest registrile;

3.2.8. annab nõukogule arvamuse audiitori nimetamiseks ja audiitori tasustamise korra kehtestamiseks;

3.2.9. võib esitada nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;

3.2.10. täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks, kui seaduses või käesolevas põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

3.3. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.

 

Osa II

Juhatuse liikmed

3.4. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liikmed määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmed määratakse viieks aastaks. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

3.5. Iga juhatuse liige võib üksinda Sihtasutust esindada ja anda volitusi tehingute tegemiseks või Sihtasutuse esindamiseks. Juhatuse liikmel ei ole ilma nõukogu otsuseta õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda korruptsiooniohtlikes suhetes. Juhatuse liikmete õigust esindada Sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

3.6. Juhul kui juhatuses on üle kahe liikme valib juhatus juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

 

4. peatükk

AUDIITOR

4.1. Sihtasutuse audiitorite arvu ja audiitori(d) nimetab nõukogu, kes määrab ka audiitori(te) tasustamise korra. Nõukogul on õigus audiitor(id) igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

4.2. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või kaheks aastaks. Audiitori

nimetamiseks on vajalik audiitori nõusolek.

 

5. peatükk

VARAD

5.1. Sihtasutus on oma vara omanik. Sihtasutuse vara kasutatakse Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seadusega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Sihtasutuse nõukogu võib kehtestada täpsema vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, järgides käesoleva põhikirja sätteid.

5.3. Sihtasutuse vara moodustub:

5.3.1. asutamisotsuse põhjal Sihtasutusele üle antud varast;

5.3.2. sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, toetustest, pärandustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;

5.3.3. vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele tema poolt sõlmitud lepingute täitmisest või muul viisil Sihtasutuse tegevuse käigus;

5.3.4. muudest laekumistest.

5.4. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab üleantava vara väärtuse ja teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda Sihtasutuse arveldusarvele. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või Sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara, samuti vara, mille vastuvõtmine võiks anda aluse kahtlustada korruptsiooniohtlikku suhet. Vara üleandmise täpsema korra võib kehtestada Sihtasutuse nõukogu.

5.5. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta. Sihtasutuse omandisse saab vara üle anda ainult tagasivõtmatult. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt laekunud rahast võib Juhatus teha eraldisi administratiivkuludeks Nõukogu poolt kinnitatud määral.

 

6. peatükk

PÕHIKIRJA MUUTMINE

6.1. Põhikirja võib muuta muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades Sihtasutuse eesmärki. Muuta ei saa Sihtasutuse eesmärki ja põhikirja käesolevat peatükki.

6.2. Põhikirja muutmise õigus on ainult asutajatel. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib teha asutajatele nõukogu või juhatus.

 

7. peatükk

LÕPETAMINE

7.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusega või seaduses ettenähtud alusel. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusega, kui Sihtasutuse eesmärgi saavutamine on muutunud ebaotstarbekaks või võimatuks. Sihtasutuse lõpetamise otsuse poolt peavad olema kõik asutajad.

7.2. Juhatus peab esitama Sihtasutuse pankrotiavalduse, kui selgub, et Sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi.

7.3. Sihtasutuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.

7.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud Sihtasutuse vara antakse üle Tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.