Ilmad on ilusad ning loodus kutsub tugevamalt kui kunagi varem. Mets annab kõigile külastajatele erineva emotsiooni ning pakub mitmeid hüvesid. Mõni tunneb end peale jalutuskäiku või matka rahulikumana ja puhanuna, mõni tuleb sealt tagasi uute, värskete ideedega. Kui meid kõiki aga metsa poole juba tõmbab, siis võiks jalutuskäigul olla ka omaette eesmärk.
Miks mitte laadida oma telefoni mõni linnu– või taimetundmisrakendus?
Eesti e-floora on taimemääraja, mis aitab tundma õppida veel võõraks jäänud taimeliike. Tegemist on internetis vabalt kättesaadava taimemäärajaga, mis sisaldab värvipilte ja kirjeldusi enam kui 1000 Eestis levinud taimeliigi kohta. Eesti matkarajad ja metsad on täis erinevaid taimeliike ning millal oleks veel parem aeg neid tundma õppida kui mitte jalutuskäigul?
Lisaks taimedele saab väga hõlpsalt tundma õppida ka linnuliike. Selleks on Eesti Ornitoloogiaühing oma kodulehel välja toonud erinevad rakendused, mis aitavad määrata linde nii tunnuste kui ka laulu järgi. Siinkohal tulevad rakendustele abiks ka binokkel, kannatlikkus ja teadmine, et kõige selgemini on linde kuulda koidu ja hämariku ajal.
Oma vaatluseid saavad huvilised sisestada ka e-elurikkuse lehele. Iga vaatluse kohta tuleb üles märkida aeg, koht ja vaadeldud liik. Tundmatu liigi korral oleks hea, kui vaatlusele on lisatud ka foto, video või heli, et asjatundjad saaksid määramisel abiks olla. Sel viisil võib endale teadmatagi märkida ära mõne kaitsealuse liigi kasvukoha või elupaiga, andes paigale hoopis uue väärtuse.
Teinekord pole aga metsa minnes huvi määrata linde ega taimi, vaid lihtsalt nautida ja vaadelda ümbrust. Sellisel juhul tuleb appi loodusteraapia, mis on teaduslikult tõestatud meetod füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks. Loodusteraapia üheks alamliigiks on Jaapanist pärit shinrin-yoku, mis tähendab otsetõlkes metsakümblust.
Metsakümblus ei ole kiirkõnd ega matk, vaid olemise nautimine, kasutades kõiki oma viite meelt. Selle eesmärk on aeglustada samm ning vaigistada ümberkaudne tegevus. Eestis on metsakümbluse parimaks eeskujuks Fred Jüssi, kellest tehtud film “Olemise ilu” õpetabki seda mittemidagitegemist. Filmi võib vaadata koduseinte vahel kui sissejuhatust rännakule olemaks iseendaga.
Metsas olles märka detaile enda ümber. Vaatle erinevaid mustreid, mis looduses on tekkinud.
Millised puud sinu ümber kasvavad? Kui kõrgeks on praeguseks juba rohi kasvanud? Kas sa märkad mõnda lindu või looma? Mitut rohelist tooni peitub samblavaibas ja kivipealsetes samblikes?
Nuusuta erinevaid metsalõhnasid. Kas sulle hakkab ninna mõni tuttav hõng, mida oled ka varem tundnud? Kuidas lõhnab kevad erinevates metsades?
Kuula metsahääli. Kuulata, kuidas tuul sahistab puuokstes või pilliroos ning milliseid erinevaid hääli teevad linnud.
Kuidas vastab iga sammuga su kummiku- või saapatallaalune erinevatel maastikel?
Katsu metsaande ning pane tähele männikoore karedust ja kase tasasust.
Viimaseks tajuks jääb veel maitsemeel. Rabas käies pista puhaste kätega suhu mõni jõhvikas ning tunneta maitseid, mis loodus meile pakub. Kõrvenõgese ja naadi võrseid süüakse kevadel immuunsuse tõstmiseks, kuid siinkohal on oluline teada, et nõgesega peavad südame- ja veresoonkonna haigeid ettevaatlikud olema. Kui käsi siiski metsaande eriolukorras korjama ei kipu, tee hoopis kaasa oma toit ja maitse, missugune hoopis teistsugune ja tervendav maitse on omatehtud toidul keset loodust.
Metsakümblust on suurepärane teha üksi, kuid sama hästi saab seda teha ka sõbraga. Arutage omavahel, mida te näete, tunnete ja tunnetate.
Kui paned oma metsapilte Instagrami üles, siis märgi ära ka Koosloodus, et saaksime kõigi Teie pilte ja kogemusi ka teistega jagada. Vihja kohale, kus leidsid kauni inimtühja metsa, et ka mõni teine matkaja saaks osa nii heast ja rahulikust kogemusest.
Lõpetuseks paneb Koosloodus kõigile südamele, et looduses liikujad väldiksid rahvarohkeid matkaradasid ning hoiaksid teineteisest viisakale kaugusele.
0 Comments