Selleks, et meid ümbritsev keskkond oleks tulevikus vähemalt sama mitmekesine kui praegu ning et elujõulisi metsasid oleks rohkem kui hetkel, peame teadvustama oma praeguse käitumise tagajärgi tulevikule. Oleme kirja pannud 5 mõtet, mille järgimine võimaldab meist järgmisele põlvkonnale minna metsa ja nautida loodust sama palju, kui meie seda praegu teeme.
1. Kasuta vähem..
…printimispaberit, nuuskamispaberit, majapidamispaberit, paberkotte poes käimiseks –viimased kolm saab väga edukalt asendada riidest materjaliga. Esimese sammuna on hea vähendada üleüldist paberi tarbimist.
Kontorites ega ka kodus ei pea omama isiklikku printerit. Printida saab nii tööl, raamatukogus kui ka sõprade juures ja võib-olla selleks ajaks oled juba avastanud, et dokument ei vajagi printimist.
2. Sordi jäätmeid
Inimestel tekib igapäevase elu käigus jäätmeid ja see on täiesti normaalne. Me kõik viskame ära kasutuskõlbmatuid tooteid ja pakendeid. Miks siis mitte liigutada käsi õige kasti kohale ja visata jääde sinna, kuhu see kuulub. Materjalide korrektsel sortimisel saab tänapäevaste tehnoloogiate abil valmistada hõlpsasti uusi tooteid. Kui aga visata kõik materjalid: paberi ja papi, metalli, klaasi, pakendid ja kartongi ning biolaguneva segamini, siis nende kvaliteet langeb ja ümbertöötlemine võib olla võimatu. Samuti hoiab taaskasutus kokku ressursse, mis tulevad otseselt ökosüsteemide arvelt.
- kasutatud paberist uue tegemise käigus kulub 50% vähem vett ja eraldub 74% vähem õhusaastet, võrreldes puidust paberi tootmisega [1]
- klaasi ümbertöötlemisel tekib 20% vähem õhu- ning 50% vähem veesaastet kui selle uuena valmistamisel, pealegi on klaasi eluiga lõpmatu [2]
Abi ja juhendeid pakendite sortimiseks leiad Ragn-Sellsi kodulehelt ning kasutuskõlblike, kuid enda jaoks mittesobivate, riiete jaoks siit. Kirjutada võib ka Facebooki Tartu ja Tallinna taaskasutusgruppidesse, kus saad oma esemetele hõlpsalt uue kasutaja leida.
Eestlased toodavad keskmiselt inimese kohta 360 kg prügi aastas. Miks siis mitte anda suuremale osale sellest uus elu, selle asemel, et kasutuskõlblikud esemed põletusse või mahamatmisele saata.
Ostelda saab ka oma korduskasutatavate poe- ning juurviljakottidega. Lahtiseid tooraineid saab osta Biomarketist ning paljudes suurtes kauplustes on võimalik osta leiba-saia ja pähkleid oma kotti või karpi ka. Selliselt tekib kodus veelgi vähem pakendeid, mida sortida.
3. Kasuta oma häält – see loeb!
Oleme generatsioon, kes teadvustab endale, kui suuremahuline on meie käitumise tagajärg. See on põhjus, miks nii noored kui ka vanad on 2018. aasta augustist olnud igal reedel siltide ja valju häälega väljas.
Meie häälel on jõud, millesse paljud meist ei usu. Paljud firmad on muutnud oma tootmist ja valitsused on muutnud seaduseid seetõttu, et rahvas seda soovis. Räägi kasvõi oma naabri, töökaaslase või sõbraga ning juba varsti on ühe hääle asemel kaks ja sealt edasi [3] või hoopiski kirjuta ettevõttele soovituskirju, kuidas ühte või teist nendepoolset pakutavat toodet või teenust parandada võiks. Ettevõtted toodavad tarbija heaks ning meie heaolu ja soovid on neile olulised. Ka see on abiks, kui jagada teistega oma kogemusi, soovitusi ja erinevaid teemakohalisi materjale – nagu käesolev postitus.
4. Ole ressursiteadlikum
Söö jätkusuutlikult
Taimetoit on hea kehale ja vaimule, aga ka keskkonnale ja loomadele endile. Vali taimne toit näiteks korra päevas või tee nädalas üks täistaimse toidu päev. Inspiratsiooni ja teadmisi saab lehelt Taimne Teisipäev. Muutused võivad olla väikesed, kuid ka need on suure mõjuga. [3]
Tarbi jätkusuutlikumalt
Igal tootel, mida me tarbime, on keskkonnale oma mõju [3]. Siinkohal on märksõnaks märkamine. Märkamine on probleemi teadvustamine. Täiesti inimlik on tahta ja soovida endale uusi esemeid või veel proovimata toitu, kuid enne toote korvi asetamist võiks me kõik võtta kolm sekundit, et mõelda, kas me seda ka päriselt vajame. Asjad omavad meid rohkem kui meie neid ning siinkohal on oluline ostu eel küsida endale, mida see mulle annab peale hetkelise emotsiooni?
Siinkohal võib motivatsiooni leida filmist “My Stuff”, kus peategelane pakib kõik oma asjad, kaasa arvatud riided, kokku ja võtab iga päev tagasi ainult ühe neist. Üsna pea avastab ta, et tal on eluks kõik vajalik olemas. Ka film “Minimalism: a documentary about the important things” annab aimu, mis elus päriselt oluline on.
Vii enne ostu oma mõtted hetkeks sellele, et küsi, kust see toode tuli, kes on selle valmistanud ning kas oleks ka keskkonnasõbralikum alternatiiv. Loodussäästlikke tooteid võid leida erinevatest veebipoodidest, kust leiab kõike vajalikku nii endale kui ka oma majapidamisse. Teadlikkus on see, mis võimaldab meil teha keskkonnasõbralikke valikuid. [5]
5. Istuta puid
Puud on vajalikud. Need annavad meile hingamiseks hapnikku ning suviti ja sügiseti ka maitsvaid vilju, mis täidavad meid energiaga. Puud pakuvad varju elusloodusele, summutades samal ajal müra ning hoiavad ära ka pinnase erosiooni. Puud on meie kõige nähtavamad abilised CO2 sidumisel ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. Kui sul endal pole võimalik kodu ümber puid istutada, siis tee seda läbi erinevate organisatsioonide või toeta nende tegevust.. [5]
Koosloodus on loonud inimestele võimaluse teha loodusele heategu läbi annetuste puude istutamiseks, pesakastide paigaldamiseks ja Eesti metsa säilitamiseks. Korraga saab toetada nii ühe kui ka kümne laialehise puu istutamist. Kui mõtlesid, miks istutame just laialehiseid puid, siis sellest saad lähemalt lugeda siit.
Muutused ei pea tulema üleöö ning vahel on lihtsam alustada samm-sammult. Kui praegu tunduvad need tegevused aeganõudvad, siis mõtle sellele, kui kaugele oled jõudnud aasta pärast. Keskkonnasäästliku elustiiliga teeme head loodusele, endale ja oma rahakotile.
KASUTATUD ALLIKAD:
- http://puhtamloodus.weebly.com/jaumlaumltmete-uus-elu.html
- http://puhtamloodus.weebly.com/jaumlaumltmete-sorteerimise-juhend.html
- https://www.fastweb.com/student-life/articles/eight-simple-ways-to-help-the-environment
- https://www.wwf.org.uk/thingsyoucando
- https://www.conserve-energy-future.com/15-easy-ways-to-become-environmentally-friendly.php
0 Comments