2019. aastal ostis Koosloodus SA endale Tartu külje alla Ilmatsallu 3,25ha suuruse maatüki, millest hakkab järgnevatel aastatel kujunema Segametsa Looduslaboratoorium. Kuna tulevase laboratooriumi alal oli 2012. aastal toimunud raie, oli raielank juba tihedalt rikkaliku noore taimestikuga kaetud. Seetõttu saame hakata jälgima uue metsa ja selle elurikkuse kasvu ning elustiku muutumist ajas. Segametsa Looduslaboratooriumi kohta leiab olulist infot ka SIIT.
Foto autor: Remo Savisaar
Vaatamata sellele, et looduslaboratoorium veel kõigile huvilistele avatud ei ole, käib selle kontseptsiooni ja plaanide täitmise nimel vilgas töö. Koosloodus kaasab oma töödesse ka oma ala spetsialiste. Näiteks juuli alguses tegid kogenud botaanikud Toomas Kukk ja Peedu Saar alal taimeinventuuri, mille käigus määrati seal 122 soontaime liiki (vaata nimekirja SIIT) – sellest võib järeldada, et vähemalt taimede elurikkusega sellel võsastunud raielangil suurt muret ei ole. Taimeinventuur toimus ajal, mil kevadtaimed olid juba suuresti varju jäänud, mistõttu on plaanis kevadel 2021 korrata selle suve ettevõtmist. On oluline ala mitu korda erineval ajal uurida, et omada rohkem informatsiooni võimalike kaitsealuste või vähearvukate varjuliste taime- ja loomaliikide kohta.
Taim kasvas Looduslaboratooriumi piiril olevas kraavis, ka kogenud botaanikutele pakkus see taim parasjagu põnevust kuna siinkandis selle taime esinemist varem registreeritud polnud.
Foto autor: Peedu Saar
Kuna alal kasvas omajagu sarapuid, punast- ja magesõstart, harilikku kuslapuud ja mitmeid teisi loomadele maitsvate viljadega puid ja põõsaid, võib arvata, et koht pakub neile rikkalikku toidulauda. Näiteks oli marjapuudel toitumas näha tõenäoliselt kõrval kuusemetsas pesitsenud leevikeseperekonda. Õistaimede, näiteks hariliku angervaksa, õrna lemmaltsa ja põldohaka ohtrus meelitab kokku palju erinevaid tolmendavaid putukaid. Silma jäi mitmeid liblika-, kiili- ja kimalaseliike. Putukatele peavad aga omakorda jahti paljud linnud. Siin-seal toimetasid väike- ja salu-lehelinnud, ööbikud, rästad ning mitmed põõsalindude liigid. Võib kindel olla, et nii looduslaboratoorium kui selle ümbruses olevad metsa- ja võsastunud raielankide lapikesed mängivad olulist rolli kohalike elusorganismide elutsüklis, sest suur osa ümbrusest on tegelikult kaetud üksluiste monokultuursete põllumaadega, mis pakuvad huvi hoopis vähematele liikidele (kuid siiski on ka omamoodi olulised).
Meie soov on Segametsa Looduslaboratooriumi ala liigirikkust veelgi suurendada, sest inimese kuivendatud ja kujundatud mets endiseks tagasi ei lähe – tuleb natuke kaasa aidata. Koosloodus plaanib lisaks seal juba kasvavatele puudele alale istutada ka laialehiseid puid, mis meelitaksid sinna neist seni puudust tundnud loomi ja taimi. Kavas on ka suurte, õõnsustega puude puuduse tõttu lindude pesakastide paigaldamine – seda juba ehk 2021. aasta varakevadel.
Foto autor: Art Villem Adojaan
Kujutame ette, et tulevikus võiks Segametsa Looduslaboratoorium pakkuda huvi nii kõigile loodusarmastajatele kui ka loodust uurivatele inimestele. Läbi Looduslaboratooriumi hakkab kulgema matkarada, mille äärest leiab nii informatiivseid tahvlikesi kui ka viiteid konkreetsetele liikidele ja nende olulisusele selles ökosüsteemis.
Oma annetuse Looduslaboratooriumi arendamiseks ning sinna laialehiste puude istutamiseks või pesakastide paigaldamiseks saad teha siin: