Hariliku tamme perekonna nimetus Quercus tuleb keldikeelsetest sõnadest quer (“ilus”) ja cus (“puu”) ning liiginimetus robur omakorda ladinakeelsest sõnast rubur, mis tähendab “võimu”. Seega võib öelda, et tamm on tõesti üks ilus võimas puu. Lisaks sellele on tamme Eestis peetud kõige tugevamaks, vastupidavamaks ja pikaealisemaks puuks. Samuti on ta ka kõige püham hiiepuu pärna ja sanglepa kõrval.
Paljud maailma rahvad on pidanud tamme ilmapuuks, mis ühendab maad ja taevast. Tamme on lauldud Isegi inimkonna isaks. Puud on austatud ka mitmetes ajaloolistes kultuurides ning lisaks sellele on see püha erinevate mütoloogiate vihma, pikset või äikest taltutavatele jumalatele nagu Zeus, Jupiter, Dagda, Perun ja Thor. Müüt räägib, et viimane neist peitis välgu eest end just tammepuu sisse. Ometi on teada, et välk tabab tamme kõige sagedamini. Põhjuseid, miks just see puu on välgutabamuste lemmik võib olla mitu, olgu see siis puidu madal elektritakistus, puu üüratu suurus ja taevani küündivad oksad keset tühja maastikku või lihtsalt jumalate pahameel.
Eesti on tamme põhjapoolseim levikuala, Soomes leidub tammikuid külmema kliima ja huumuserikka pinnase puudumise tõttu ainult vähesel määral rannikualadel. Esimesed tammetõrud, mis on tegelikult hoopis pähklid, valmivad alles 40- aastasel puul. Suguküps tamm võib toota paremal aastal kuni 50 000 tõru! Tõru katva “mütsikese” tegelik nimetus on hoopiski lüdi. Puu laseb oma viljad lahti enne lehtede langemist ja nii katavad 7-40 cm pikkused tammelehed tõrusid, varjates neid lindude ja loomade eest. Sellest hoolimata söövad suurema osa maha kukkunud tõrudest ära metssead.
Tammetõrudest olla California indiaanlased osanud teha ka maitsvat jahu, leotades eelnevalt keeruka meetodiga välja suurema osa parkained. Eestis söödi tõrusid toiduks aga ainult näljaaegadel, kus seda lisati leivatainasse. Kui talupoegade hulgas levis kohvi joomine, hakati kohati ka tõrudest kohvi põletama. Teati, et see aitab kõhulahtisuse vastu just nagu tammekooreteegi.
Tamm on aga omamoodi puu, millel võib lehti küljes näha ka paksu lumega. Rahvasuus on sellist tamme kutsutud kui talitamm, raudtamm või lesktamm, sest sügisel kuivanud lehed jäävad puule kevadeni külge. Tegelikult on tegemist lihtsalt hariliku tamme varapuhkeva vormiga, mis kasvab pigem ebasoodsatel kohtadel ja veidi jändrikumalt kui hiljapuhkev vorm. Seda kummalist nähtust seletab ka üks pärimuslugu tammest. Nimelt ükskord vanal ajal, kui jumal veel maa peal käis, läinud vanakuri jumala juurde ja nõudnud, et ka tema tahtmisi kuulda võetaks ja täidetaks. Jumal lubas vanakuradi soovid täita siis, kui kõik puud on oma lehed maha ajanud. Et aga jumal tegelikult vanakuradi soove täita ei ihanud, siis määras ta tamme oma lehti kandma kevadeni, nii kaua kuni noored lehed jälle külge kasvavad. Kui kõik teised puud oma lehed küljest ajasid, aga tamm enda oma külge jättis, läks vanakuri tamme peale vihaseks ja hakkas ka neid maha peksma, kuid sellele vaatamata jäid üksikud lehed puudele ning sellest ajast on tammelehed katkised ja auklikud.
Harilikku tamme on läbi pärimuslaulude hinnatud ja tuntud kui kõige väärtuslikumat tarbepuud, sellest olevat saanud ehitada kogunisti terve küla. Kuna tammed kasvasid Eestis aga viljakatel maadel, siis juba 17. sajandil hävis suur osa tammikuid metsamaa raadamisel põlluks. Vanadest kadunud tammikutest räägivad mitmed kohanimed, kus sees veel sõna tamm, näiteks Tammiku, Tammemäe, Tammeniidu, Tamsalu.
1664. aastal laienes Eesti alale Rootsi metsaseadus, mis manitses säästvale metsaraiele ja kehtestas korra, mille järgi ühe nn. viljakandva puu (tamm, mets-õunapuu, pöök, pihlakas ja toomingas) raiumise korral tuleb asemele istutada kaks uut. Peeter Esimene andis 18. sajandil välja seaduse, millega keelati tamme raiumine, ja karistuseks oli koguni surmanuhtlus. Ka mitmed mõisnikud kehtestasid oma erametsade suhtes keelde ja eeskirju tammede säilitamiseks. Pingutustest hoolimata kadusid vanad tammikud Kesk- ja Ida- Eestist peaaegu täielikult. Arvukamalt säilisid tammed vaid Lääne- Eestis ja Saaremaal. Suur hulk alles jäänud vanematest tammedest kuulub ühel või teisel moel kaitse alla.
Eesti vanim ja suurim teadaolev tamm on Tamme- Lauri tamm, mis kasvab Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Puu vanuseks on mõõdetud 680 aastat ja ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm. Leedus Stelmužės on Euroopa kõige vanem tamm, mille iga arvatakse olevat 1500 aastat.
Hoolimata sobilikest loodusoludest, on Eestisse uusi tammikuid rajatud vähe. Osaliselt on põhjuseks viimaste sajandite valdavalt okaspuupuistuid eelistav metsapoliitika. Looduslikult levitavad tammetõrusid oravad ja pasknäärid. Selliselt kasvama läinud puukesed sirguvad tavaliselt kuni paari meetri kõrguseks, kuid tihtipeale hukkuvad valdavalt enne kümneaastaseks saamist. Vegetatiivselt kännuvõsudest paljunenud tammedest ei tule aga elujõulisi ja pikaealisi puid. Seetõttu ongi korraliku tammemetsa loomiseks tarvis puud istutada või külvata.
Eestis on tammeleht ka looduskaitse sümbol. Eesti Vabariigi 100 juubeliaastal rajati üle Eesti 100 tamme tammikuid. Loodetavasti ilmestab Eesti maastikku juba mõnekümne aasta pärast palju rohkem võimsaid tammepuid kui seda on praegu. Kui tekkis soov ka oma erametsa uuendamisel istutada sinna asemel tammik, siis rohkem infot tõrude korjamise, säilitamise ning ka erinevate istutusviiside kohta saad lugeda siit ja siit.
Kui oma maa ja vaba aeg aga puudub, ent soovid sellest hoolimata anda panuse, et Eestis oleks rohkem laialehiste puudega liigirikkaid segametsi, siis saad seda teha, toetades Kooslooduse poolt tammede istutamist siin.
Allikad:
A. Viires ,,Puud ja inimesed”
A. Paju ,,Aed ja mets kui apteek”
S. Piippo ,,Taimede varjatud vägi”
https://treesforlife.org.uk/into-the-forest/trees-plants-animals/trees/oak/oak-facts/
https://en.wikipedia.org/wiki/Quercus_robur
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tamm#M%C3%BCtoloogias